Täna siis kolmapäev. Kuna see nn minu tööarvuti ikka nagu ei tööta st disainiprogrammide jaoks ei funktsioneeri, siis võtsin täna oma arvuti kaasa. Aga ma ei saa teha seda iga päev, sest enne bussile jõudmist pean ja pikalt kõndima..... Ja kui tööle jõudsin, siis vaatamata sellele, et olin juba hoolikalt ja vaikselt kõndinud, mu jalad ja seelik olid tagant mudakihiga kaetud. Samuti kott...
Ja nüüd ma siis ootan. Keegi nagu ei liiguta, et arvutit parandada. No muidugi, tegelt Aliva kasutab seda. Nii et jumal tänatud, et saan midagi siin oma arvutiga teha....
Aga mul on sellest Sumitist ja Anshust tõsiselt siiber. Aliva lubas, et enam mind Sumiti hooleks ei jäta...Mul on lihtsalt nii kõrini sellest 26-aastasest kehkentpüksist, kes mind niisama ootama paneb ja suuvalisi lubadusi annab, aga teiste puhul ta on lausa ebaviisakas. See, et ta mingi osakonna boss on, ei tee temast veel meest. Lapselik ülbus ja teiste peale karjumine... Ja mis ta ise on? Mingi nõme mees...
Tööst siis.Õigemini töösuhetest. Kui boss tuleb kuhugi ruumi, siis kõik tõusevad püsti, isegi kui peavad edasi töötama. No ma korra vist tõusin ka, kui olin selles vahedeta ruumis alguses. Kuidagi imelik oli seal istuma jääda. Aga nüüd küll. Mind ei huvita. Ma elan teises kultuuris ja mul pole kaste ja kuna ülemus peaks ka ikka palju Euroopas reisinud olema, siis peaks ta teadma küll.... Aga jah, muidu veel vabamas keskkonnas kui kontoris, inimesed kummardavad lugupeetava inimese poole peopesad ees kokku pandud, justkui palvetaks.(mUideks, kui tänaval templist möödutakse, sisi korraks peatutakse ja kummardatakse ka, isegi kui sõiduvahendiga ollakse. Ja kujutate ette, kui neid templeid siin nii jube palju on???) Veel suurem kummardus on see, kui kummardatakse maani ja tehakse liigutust nagu suudleks maad.... Vot nii siis selle looga. Mina küll ei kummarda ega tee midagi. Käitun viisakalt, aga euroopalikult. Muideks, siiani kehtib reegel, et ma istun esimesena ja mulle antakse parem tool.....Alama klassi omad avavad uksi ja siiani, kui miskit kukub maha, sisi jooksevad kõik võtma seda üles, aga mina ei või. Kord tahtsin Monikaga rääkida ja kuna ta istus, siis korraks nagu kükitasin. Monika ehmatas sellest nii ära... Ma jälle tegin vist vale liigutuse..... Ma vist ei tohi end samaväärsena tunda....
Bhawana kinkis mulle eile isegi suure armastuse märgiks roosi.... Ta on ikka nii armas ja suure südamega tüdruk. Kui peaksin kirjeldama, kes mulle kontoris enam meeldivad, siis tema oma suure südamega. Ta on muidu vist mingist alamast klassist natuke.... Siis Monika, sest ta on nii sõbralik ja aval. Siis Aliva, sest oli lihtsalt tore, ja Ruchi on nii mõnusalt mitte pealekäiv, aga alati sõnapidav ja aus.
Nii, ja ma pole rääkinud teile reisist, mis sai teoks esimesel teisipäeval, kui sin töötasin, ehk siis nädal tagasi. Mul on jumalast kahju, et ma fotoka maha jätsin. Nägin siis tehast, kust tehti lihtsamat sidumisbatikat, siiditrükki ja blokktrükki. Kujutage ette, et siin käib siiani kõik trükiraamiga. Raportist pole keegi midagi kuulnud. Imestavad, et miks ma selliseid eeltingimusi veel küsin....
Ja värve kasutatakse ikka nii 8-16 jne....Keerulised disainid. Lauad on umbes 10 m pikad ja nii see trükkimine käibki. Laiused öeldi mulle inchides, aga laius siis kitsal kangal kuskil 160 cm ja laial 300 cm. (kujutage ette, et üldiselt peaks olema kasutusel meetrisüsteem ehk siis km, m ja cm ning mm, aga mingitel hetkedel nad arvutavad hoopis inchides.... Näiteks inimese pikkus ja kanga laiust ja pikkus. Kui küsisin, siis miks? Sest nad olid jube segaduses, et ütlesin oma pikkuse centimeetrites....Vastasid nad, et lihtsalt on nii, sest kõik nii kasutavad. Muud (ja loogilist) seletust ei saanudki.
Trükivärvid segati ja kaaluti kohapeal väikeses algelises köögis, väljas olid tsemendist või mingist sellisest suured naljakandilised vannid, kust värvi pärast maha pesti. Praakerid aga joonistasid vildikatega trükipraagi kohad üle...
Siis see nn värvimine käis vannides, mille kohal siis rullikeeratud kangast keerutati. Vannide all aga oli elav tuli, mida siis kohendamas käidi.....
Ja lihtsam batika oli ka siis selles vabrikus ja see käis nii, et kaks meest solberdasid erinevate värvianumate kohal ja kastsid salle sisse...Siis hüppasid jälle neljakandilisse tementvanni ja pesid värvi välja.
Kõik kangad tõmmati siis kõrgele taeva alla kuivama. Pikkupidi. Ja kuna ju kogu kangas täies pikkuses ära ei mahtunud, siis jooksis kangas üles-alla-üles-alla...
Kui kangas vist kuivem oli, tõmmati need tohutud metraazid põldudele kuivama. Põhjendus, mille sain, oli looduslik kuivamine.
Keerulisemad sidumisbatikad pidid olema kusagil mujal. Neil on jube palju keerulist sidumist, mis kasutatakse riietele. Aga ma sain vähemasti teada nipi. Kangas volditase nii kokku, kuidas muster korduma hakkab. Kuna kõik kangas on siid, siis on see imeõhuke ja kihte annab palju teha... Ja siis disaineri jooniste järgi seotakse siis see üks mustrikordus....
Töölised...Töölised on kõik mehed. Ja nad ei kanna üldse pükse vaid on keeranud mingi kaltsu endale ümber puusade... Nii naljakas. Kõik on siin nii erinev.Tekstiilitööstuses ja rõivatööstuses on töölised mehed, ehitustel näeb aga naisi, kes kaevavad ehituskraami oma suurtesse anumatesse ja siis panevad selle pea peale ja nii tassivad... On ikka kummaline arusaam siin meeste ja naiste töödest.
Ja nüüd ma siis ootan. Keegi nagu ei liiguta, et arvutit parandada. No muidugi, tegelt Aliva kasutab seda. Nii et jumal tänatud, et saan midagi siin oma arvutiga teha....
Aga mul on sellest Sumitist ja Anshust tõsiselt siiber. Aliva lubas, et enam mind Sumiti hooleks ei jäta...Mul on lihtsalt nii kõrini sellest 26-aastasest kehkentpüksist, kes mind niisama ootama paneb ja suuvalisi lubadusi annab, aga teiste puhul ta on lausa ebaviisakas. See, et ta mingi osakonna boss on, ei tee temast veel meest. Lapselik ülbus ja teiste peale karjumine... Ja mis ta ise on? Mingi nõme mees...
Tööst siis.Õigemini töösuhetest. Kui boss tuleb kuhugi ruumi, siis kõik tõusevad püsti, isegi kui peavad edasi töötama. No ma korra vist tõusin ka, kui olin selles vahedeta ruumis alguses. Kuidagi imelik oli seal istuma jääda. Aga nüüd küll. Mind ei huvita. Ma elan teises kultuuris ja mul pole kaste ja kuna ülemus peaks ka ikka palju Euroopas reisinud olema, siis peaks ta teadma küll.... Aga jah, muidu veel vabamas keskkonnas kui kontoris, inimesed kummardavad lugupeetava inimese poole peopesad ees kokku pandud, justkui palvetaks.(mUideks, kui tänaval templist möödutakse, sisi korraks peatutakse ja kummardatakse ka, isegi kui sõiduvahendiga ollakse. Ja kujutate ette, kui neid templeid siin nii jube palju on???) Veel suurem kummardus on see, kui kummardatakse maani ja tehakse liigutust nagu suudleks maad.... Vot nii siis selle looga. Mina küll ei kummarda ega tee midagi. Käitun viisakalt, aga euroopalikult. Muideks, siiani kehtib reegel, et ma istun esimesena ja mulle antakse parem tool.....Alama klassi omad avavad uksi ja siiani, kui miskit kukub maha, sisi jooksevad kõik võtma seda üles, aga mina ei või. Kord tahtsin Monikaga rääkida ja kuna ta istus, siis korraks nagu kükitasin. Monika ehmatas sellest nii ära... Ma jälle tegin vist vale liigutuse..... Ma vist ei tohi end samaväärsena tunda....
Bhawana kinkis mulle eile isegi suure armastuse märgiks roosi.... Ta on ikka nii armas ja suure südamega tüdruk. Kui peaksin kirjeldama, kes mulle kontoris enam meeldivad, siis tema oma suure südamega. Ta on muidu vist mingist alamast klassist natuke.... Siis Monika, sest ta on nii sõbralik ja aval. Siis Aliva, sest oli lihtsalt tore, ja Ruchi on nii mõnusalt mitte pealekäiv, aga alati sõnapidav ja aus.
Nii, ja ma pole rääkinud teile reisist, mis sai teoks esimesel teisipäeval, kui sin töötasin, ehk siis nädal tagasi. Mul on jumalast kahju, et ma fotoka maha jätsin. Nägin siis tehast, kust tehti lihtsamat sidumisbatikat, siiditrükki ja blokktrükki. Kujutage ette, et siin käib siiani kõik trükiraamiga. Raportist pole keegi midagi kuulnud. Imestavad, et miks ma selliseid eeltingimusi veel küsin....
Ja värve kasutatakse ikka nii 8-16 jne....Keerulised disainid. Lauad on umbes 10 m pikad ja nii see trükkimine käibki. Laiused öeldi mulle inchides, aga laius siis kitsal kangal kuskil 160 cm ja laial 300 cm. (kujutage ette, et üldiselt peaks olema kasutusel meetrisüsteem ehk siis km, m ja cm ning mm, aga mingitel hetkedel nad arvutavad hoopis inchides.... Näiteks inimese pikkus ja kanga laiust ja pikkus. Kui küsisin, siis miks? Sest nad olid jube segaduses, et ütlesin oma pikkuse centimeetrites....Vastasid nad, et lihtsalt on nii, sest kõik nii kasutavad. Muud (ja loogilist) seletust ei saanudki.
Trükivärvid segati ja kaaluti kohapeal väikeses algelises köögis, väljas olid tsemendist või mingist sellisest suured naljakandilised vannid, kust värvi pärast maha pesti. Praakerid aga joonistasid vildikatega trükipraagi kohad üle...
Siis see nn värvimine käis vannides, mille kohal siis rullikeeratud kangast keerutati. Vannide all aga oli elav tuli, mida siis kohendamas käidi.....
Ja lihtsam batika oli ka siis selles vabrikus ja see käis nii, et kaks meest solberdasid erinevate värvianumate kohal ja kastsid salle sisse...Siis hüppasid jälle neljakandilisse tementvanni ja pesid värvi välja.
Kõik kangad tõmmati siis kõrgele taeva alla kuivama. Pikkupidi. Ja kuna ju kogu kangas täies pikkuses ära ei mahtunud, siis jooksis kangas üles-alla-üles-alla...
Kui kangas vist kuivem oli, tõmmati need tohutud metraazid põldudele kuivama. Põhjendus, mille sain, oli looduslik kuivamine.
Keerulisemad sidumisbatikad pidid olema kusagil mujal. Neil on jube palju keerulist sidumist, mis kasutatakse riietele. Aga ma sain vähemasti teada nipi. Kangas volditase nii kokku, kuidas muster korduma hakkab. Kuna kõik kangas on siid, siis on see imeõhuke ja kihte annab palju teha... Ja siis disaineri jooniste järgi seotakse siis see üks mustrikordus....
Töölised...Töölised on kõik mehed. Ja nad ei kanna üldse pükse vaid on keeranud mingi kaltsu endale ümber puusade... Nii naljakas. Kõik on siin nii erinev.Tekstiilitööstuses ja rõivatööstuses on töölised mehed, ehitustel näeb aga naisi, kes kaevavad ehituskraami oma suurtesse anumatesse ja siis panevad selle pea peale ja nii tassivad... On ikka kummaline arusaam siin meeste ja naiste töödest.
posted by EstIndi at 11:34 AM
2 Comments:
Eks need inchid on briti koloonia jäänusnähud, mis muud. Selle tôttu on nad ka inglise keelt vôimelised rääkima. Uuri huvipärast, kas koolides toimub ôppetöö neil ikka veel inglise keeles.
Ma juhtusin ka lugema Kadi kommentaare meeste teemal. Ei ole India see kôige hullem paik. Pakistan on veel ôudukam...
Koolid on vahemasti nime poolest koik ingliskeelsed.Hommikuti kuulen lahedal asetseva ydrukutekooli aratust voi hommikuvoimlemise juttu. See on kyll inglisekeelne. Noored raagivade vaga head inglise keelt, vanad see-eest yldse mitte. Tana jalle hakkas yks imetilluke tydruk minuga raakima.Peale seda, kui ta vend pyydis mulle lootusetult istet pakkuda, ja laks siis Flavioga raakima...Istet pakutakse esimesena naisele, raakima hakatakse mehega... Aga see tydruk raakis jalle nii superhead inglise keelt....Kui vanemad raagivad hindu aktsiendiga, mis toepoolest kolab kui hindi keel, siis lapsed on superhea keelekasutusega. Sellest siis vist voib jareldada, et ingliskeelsed koolid. Ametiasutustes kaib ka ju jutt inglise keeles... Ja haritud inimesed yldiselt raagivad ka omavahel inglise keeles, mis siis, et see kolab nagu hindi...
Postita kommentaar
<< Home