Tere!
Kell on 2 minuti enne keskkööd ja veel käib augusti esimene päev. Mõelda, juuli on läbi. Teil Eestis sel hakkab vaikselt sügis piiluma...Õunad, ploomid.....Siin selle eest on lõpuks mosoon lahti läinud. Tegelt peaks see kestma juba juunist ja augustini, aga vihma polnud siin enne minu tulekut olnud. Paar korda siis teise nädala jooksul tuli. Nüüd aga on kaks päeva oavarrest tulnud.... Ehk seetõttu olengi kaks viimast päeva hästi maganud....Et õhk pole enam nii paks..... Muidu oli siin selline lämbe kuumus nagu meilgi enne äikest...Aga vihma ei olnud ega tulnud....
Ja nüüd tuli, nüüd, kui firmal sünnipäev vabas õhus oli....

Aga siis algusest. Täna on mul siis see päev siin, millest hakkab jooksma kolmas nädal. Need kaks eelmist on rasked olnud. Palju võõraid asju, millega harjuda, mille eest seista... Mul pole kunagi välismaal olles nii raske olnud. Hetkel on see võitlus enda eest ja enda suutmine lülitada sellesse ajavabasse ja võõrasse ellu. Aga nüüd vist hakkab korda minema... Vähemasti ei vahi ma ööd üleval ja päeval pole nagu zombie....

Täna siis läksin üksi tööle, sest Flavio jäi haigeks. Nüüdsest on siis kõik minu majas kõhuhädas olnud... peale minu.... ptui-ptui...
Seekord oli pilet jälle 4 ruupiat.
Tööl eriti midagi ei teinud, sest arvuti ei lasknud kujundusprogrammi kasutada. Vähemasti nüüd võitlesin veelkord ja nüüd siis peaksin ikka kindlalt arvutile mälu juurde.... Rääkisin seda uuesti Ruchile, siis Sumitile ja siis veel Anshule. Anshu, see teatas lõpuks peale uurimist, et ma ikka pada ei aja ja niisama juurde mälu ei nõua, et ta vahetab kõvaketta välja, sest ma olen tema sõber. Enne seda aga pinnis pikka aega, et kas ma igatsesin teda, kui teda eelmine päev tööl polnud. No ma ei saanud ju öelda, et ei. Ütlesin, et märkasin kohe, et teda polnud, ja et ma poleks ju märganud, kui mul temast ükskõik oleks.... Aga mulle ei meeldi sellised inimesed, kes välja pressivad. Ja mälu juurdepanemine on ta töö, mitte mingi sõbravärk....

Selle peale läkski see pool tööpäeva ära. Tööpäev nimelt oli poolik, sest õhtul pidi ju suur sünnipäeva pidu olema.
Veel kulus see sari valmissaamise ootamisele, alusseeliku organiseerimisele...
Siis käisime Aliva ja Ruchiga shoppingul. Pidin endale käevõrud ostma.... Mõlemale käele sain 20 võru, mis kokku siis moodustavad sama värvikombinatsiooni, mis mu kreemikas kuldsete pärlite ja oranzikas-punaka bordega sari. Ostsin ka lõpuks hädaga mingi kaelakee ja kõrvarõngad, aga hiljem tuli välja, et Ruchil on kullast kõrvarõngad ja kaelakee just minu sarile sobiva kombinatsiooniga: valged pärlid keel, kuldne ripats, mille sees punased säravad kivid....

Ruchil on suur maja. Nagu meil 90-ndatel tehti. Selline väiksem Lollidemaa maja. Mööbel oli sees enamjaolt 70-ndatest, aga oli aru saada, et tavalise hindu elamisega võrreldes on see ikka väga rikas. No pole siis ime, miks nad Alivaga sõbrannad. Rikkad hoiavad ikka kokku....
Ruchil oli neli vannituba ja kusjuures, selles, milles ma pesin, polnud küll räpasust näha. Aga noh, see oli ka külalistetoa oma...
Aliva aitas mul sari selga, siis Ruchilt ehted, siis valisin Ruchi täpikogust endale riietusega sobivad kulmuvahe kaunistuse....
Ja siis nõudsid nad, et ma teeks tumeda make-up’i, mida mu sõbrad ja perekond Eestis oleks nimetanud mind vanamutiks tegevaks, aga siin seletati, et siis olen indiapärane... Juuksed pidin ka indiapäraselt tagant kinni panema...Ma ise ei kanna nii kunagi...

Noh, suure hilinemisega jõudsime siis kohale. Ma ka enam ei pabistanud...India värk noh... Tegelikult pidime enne külalisi kohal olema, sest olime külalisi vastuvõtvas grupis....
Pidu ise oli mingis suurel eraldatud pargi moodi platsil, kus keskel purskkaev, äärtes toidutelgid ja esinemistelk, ühes seinas mingi nikerdustega ehitus.... Platsi kattis tihe muru... Selline nagu siin ikka...Mulle algul jättis selline peenike natuke krussis muru tehismuru mulje...

Külalisi siis kuskil 3000, nende seal mingi kuritegevuse vastu võitlemise minister ja siis palju usutegelasi ja muid ninasid. Paljudele ikka tõmmati tomatipastaga otsaesisele näpuga vajutatud täpist teise näpu abiga jutt välja ja sinna sisse vajutati riisiterad. Nüüd ma siis tean, kust meestele need kriipsud ja laigud kulmuvahele tulevad....
No ja ma pidin seal seisma ja seisma, roosade rooside punt süles.... Ka seekord pildistati mind ja ma pidin teistest eemal seisma, aga nüüdseks olen ma kohe hullusti sellest tähelepanust väsinud ja ma ei vaevunud enam naeratama. Teget, ega ma enne ka ei naeratanud. Aga nüüd juba avalikult näitasin, et mul on Ilutulestik ka ei veennnud mind....
No ja sisi jälle oli vaja firma nimel kaks intervjuud anda. Ühte ei teagi, kuhu see läks, teine on homme kell 8 ETV-st. Mitte Eesti ETV-s vaid Rajasthani ETV-s.
Rääkisin siis firma Siyaram City Cabs uuest äriideest ehk siis restoranbussist, mis mööda linna sõidab ja luksuslikku elamust pakub..... Nagu ma teaks sellest bussist midagi. Aga noh, kui Eestisse tagasi tulen, siis olen sorav suvalise jutu ajaja televisioonile. Silm ka enam ei pilgu....
No ja siis kuulsin küll vähemasti 50 korda, et ma olen ilus ja arrmas... Aga ma olen nii apaatseks muutunud selle suhtes. No loomulikult olen ju igale hindule ilus. Neil ju tähtis vaid nahavärv. Ka kõige koledam valge naine saaks siin paugupealt mehele...
No ja kui ma ei oskaks valida sari ja ehteid ja aksessuaare, siis ma ei töötaks ma ju sellena, kellena töötan.... Aga jah, mu ülemus Sumita teatas, et ma olen nii kena ja ta ei oleks uskunud, et ma ise sari ostan, et see ju nii kallis. Ei öelnud ma talle ega teistele, et mul see kõige odavam... Mitte 4000-ne vaid 300-ne... Aga jah, mis see Sumita seletab, ise lubas mulle disainida, nüüd pidin ise kõik organiseerima ja maksma. Mind ju lausa vaimselt sunniti seda ostma. Õnneks ehete juures juba oskasin teatada, et ma ei taha raha kulutada, sest ma ei hakka neid hiljem kandma... Nii sain vist mingi 110 ruupiaga hakkama....

Aga jah, nii töökaaslased, ülemused kui ka võõrad inimesed tulid seda ütlema....

Söök oli enamjaolt mittemeeldiv st liiga võõra maitsega.... lubasin siis endale kaks piimakokteili ja ennem olin restoranbussis jäätisekokteili saanud...Vähemasti on need toidud euroopalikumad..... Muideks, Ruchi pool pakuti mulle granaatõuna, mango ja veel mingi puuvilja assortiid. Ja kujutate ette, pealt olid kõik need tükid soolased. Oli see maitseelamuse mõttes või kasutatakse soola taas säilitus ja puhastusainena.... Igastahes oli see mu esimene puuvili peale laupäevast banaani ja eelmise nädala kookoseviilu...


Bhawana meelitas mu mingit India Pan’i sööma, mis juba alguses paistis kahtlane ja maitse oli liiga vööras... Esimene toit, milel otseselt välja sülitasin....Lehe sisse keeratud tükid, mis tundusid seente moodi...need tükid olid mingi jäleda kaste sisse pandud....


No ja mud polnudki. Vihma ja väsimusega võideldes sain lõpuks autojuhi ja koju.... Nüüd aga magama...Jube uni on. Ja homme jälle tööle...