Sai siis eile peol käidud. Meie maja ei tahtnud isegi pisikestki napsu võtta. Naljakas, jutustame küll teistega ja teeme nalja, aga hoiame ikka jummalast kokku. Teised heidavad meile seda juba ette. Aga näe, Seth ei läinudki täna Himaalajasse, sest mina kaasa ei läinud. Nii et meil jah, oma perekond siin. Täna lähme veel kuhugi peole. Ma küll üldse ei taha minna, tahaks koolitööd teha, aga noh, Alice-l ja Sethil on homme vaba päev... Ohran läks pruudi juurde Delhi ja Flaviol on sõbranna Itaaliast külas... Lähen siis ikka peole. Seekord ostan ikka õlle kaasa. Siin lihtsalt ilma janukustutajata olla ei saa....
Orange House mulle sisemusest eriti ei meeldinud, Green House oli parem. Aga Orange Housel oli ka suur rõdu terrass ja ilusad õitsevad puud. Siin on taimed nii ilusad ja suurte õitega...Kui neid näeb kusagil majahüttide ja risu vahel.......


Tööpäevast. Sain siis lõuks ka juhuslikult õged rajastani stiili kanganäidised, kust sain ideid võtta. Päris keerulised... Ja siis esimesed sammud siis arvutikujunduses. Tuleb välja, et nad ise ikka üldse arvutit kujundamiseks ei kasuta. Tegid küll ju mulle nägu, et see loomulik asi, aga programmid osteti ju mulle ja täna siis kõik imetlesid mind, et a tõepoolest oskan. Ma pidavat olema Madaam, mis siis tähendab midagi kõrget naisõpetlast või miskit. Geenius ühesõnaga. Ja nüüd ma pean hakkama ühele töökaaslasele Photoshoppi ja teisele Corelit õpetama. Aga noh, miks mitte. Nad võiks ju ka arvutimaailma avastada......

Ja muud ei juhtunudki. Peale selle et nii hommikul kui õhtul läksin üksi bussiga. Hommikul oli buss tühi ja ok, aga õhtul oli jube täis ja ainult mehed... Siin peab bussi peale hüppama ja bussist maha ka. Ja peatusi ei tasu lugeda, sest peartuste märke pole ja petab buss seal, kus küsitakse. Ainult mingid kindlad kohad on, kus siis bussi oodatatakse. Kuidas need kokku on lepitud, seda ma ei tea...
Bussipilet täna maksis mulle aga juba vähem – mõlemal suunal 4 ruupiat...
Ja muud vist ei juhtunudki, kui et sain aru, et ma vist ikka üksi liikuda ei taha. Vähemasti peale tööd. Siis on tänavad rahvast täis ja kõik ikka liiga vahivad. Ja liiklus...Jalakäiana pole ma harjunud end võtma ja siin on ikka jube raske leida mootorrataste,rickshade, autorickshawde, jalgrataste, mopeedide, autode vahel kitsastel ja mustadel tänavaltel endale vaba ruumi liikumiseks...
Eks sellega vist harjub är ja muutub ka vilunumaks, ja iga tuututamise peale südameattakki ka vist varsti enam ei saa... Aga enesetapp on küll jah see suurte tänavate ületamine. Ja seda on mul bussipeale mkinekul vaja teha. No ülekäiguradasid pole ja üks aasia liiklusmass siin on. Iga kord ma ei suuda uskuda, et ma suudan sellest läbi murda ja elusa ja tervena teisele poole saada. Aga näe, nii elatakse ja sadakse... Nii siis minagi, kui võimalik, kraabin end mõne hindu taha. Et kui tema surma saab, siis ehk ma jään ellu.....


Aa, siis ma tahtsin rääkida, et Monikal on kodus üle 40 sari, üle 30 suite’i, üle 30 india pluusi jne. Ühesõnaga tal on oma tuba riietele ja ta ei pea üle 3 kuu riideid peseme, isegi kui kõigil päevadel on erinevad riided. Ja tõesti ongi.... Nii et siinsed inimesed pole üldse vaesed. Alival isegi on esimene hindu naine, kes omab oma autot ja ise sõidab. Teised ikka kasutavad motorollereid.


Millest veel olen tahtnud rääkida? Ehitamisest. Siinsed tellingud pole sirged mitte kunagi. Nad kasutavad pambuskeppe tellinguteks ja siis on selline tunne, et majade seinad ei saa küll selliste tellingute kasutamisel sirged tulla....

Majadest pole kah vist rääinud. Tavaline India tänav on nagu vanade lagunenud kivigaraazide rodu, milel uksest müüakse igasugu räpat nodi. Siis on keskklassi majad, mis on kahekordsed, rõdude, kaarte, tornikestega. Ja siis olen üksikuid rikaste villasid ka näinud. Näiteks mu ülemuse oma.... Nagu Vaprates ja Ilusates kohe....
Siis on keskklassile ka korterelamud üksikud kõrged. Neist ma midagi muud kirjutada ei oska, kui et naljaka stiiliga on. Siis on suurtest majadest veel hotellid ja sisi nn kaubanduskeskuse tornid . Nende nimed on siis lõpuga mall või tower.

Ehitustest siis muud rääkida polegi. Veel oln mingid taimedest tehtud minigaraazide moodi hütid kivigaraazide ees. Ja ülejäänud inimesed magavad kas autorickshawdes, jalgrattarickshadel või mõnel lahtisel letil või kõrgemal pinna...Ju ikka loomi kardetakse. Ei tea, milliseid. Mina olen näinud ühte rotti, kes küll imepisike oli.... Aga räägitakse, et siin on neid palju. Kasse pole ühtegi. Sigasid olen mingist vaeste elurajoonis näinud. Enneolematu kujuga lehmasid ja härgi on kõik kohad täis. Siis nägin kahte naist jalutamas...Loomad rihma otsas ja pargis. Arvasin, et äkki koerad. Ei, kitsed olid hoopiski... Aga koeri on siin palju. Karjade viisi, keskmise kõrgusega, beezid, pruunid, mustad või valged või mummulised. Pikkade sabadega ja pika koonuga ja peamiselt lontis kõrvadega. Kõik eranditult on lühikarvalised. Kui ma muidu olen koertehull, siis siinsed loomad minus mingit tunnet ei tekita. Poistel keelasin neid küll hirmutada. Orhan on ikka nii lapsik ikka.....
Siis on siisn kaamelid. Kui muidu näen neid vaid koormaid vedamas, siis täna oli üks minu tänaval põõnamas...Muidu elvad nad vist sildade all.Siis täna nähgin veel eeslit ja loomulikult on siin ka ahvid. Aga seda ikka rohkem vanalinnas.Ühte ainsat hobust olen näinud ka koormat vedamas. Rohkem loomi polegi. Jumal tänatud, tundub, et siin madusid pole. See oli mu suurim hirm.
Aa, majad pole ka jalgadel vaid ikka päris majade moodi – vundamendiga. Ja katustel on suured nn tehisaiad, kus aega veedetakse, pesu kuivatatakse ja tavaliselt on seel veel mõni pisike lisamajake, kus mõni tuba veel sees. Trepidkesed ja rõdukesed ja tagauksed ja salakäigud ja mitmetasandilisus käivad asja juurde ja alati.

Veel, nagu teate, ma ju magusat ei söö ja sellest lugu ei pea. Aga mis siin juhtus? Kuna liha siin ei saa ja ausalt öelda, ma sellest puudust ka ei tunne, aga keha vajab energiat tsapattide kõrvale, siis must on saanud jube magusasööja. Iga päev lähevad kommid või küpsised. Ma ei tunne ennast äragi. Nojah, aga ega see toit tugev pole. Samas, pole sel ka häda midagi. Kui miski on liiga vürtsine, siis võtad aga vett peale... Ja vürtsid ja igasugu köögiviljalögad ei lase riisil ka võimust võtta. Homme katsetan siis mango ja banaaniga, et kuidas läheb. Ma õnneks olen vist üsna ettevaatlik olnud ja toiduga probleeme pole, aga just eile-üleeile, olid 3 inimest meie majast kõhuhädaga kodus ja tööl ei käinud. Nii et ettevaatlik tuleb ikka igal sammul olla.

Jah nüüd on jutt läbi. Ega enne esmaspäeva te must enam ei kuule.