6 august. Homme peaks siia majja jõudma uus tüdruk Jaapanist. Nimi kõlab nagu Chao või nii... Aga olen kindel, et kirjapilt mul jälle vale.... Jaapani plikasid-poisse on siin ka tegelt palju. See jäi mul vist ennem teiste gruppide juurde lisamata.
Täna võibolla lisandub Valgest Majast Suzanne Saksamaalt. Ta on siin nädal aega olnud, aga talle ei meeldi Valge Maja vaikus... Seal pole vaba aja veetmise kohta, kus kõik koos saaks olla. Lisaks pidavat pererahva poolt pakutav toit kehv olema... Ja kuna varasemast on seal kolm poolakat, siis need on harjunud vaid poola keeles omavahel rääkima. Nemad siis teise saksalasega räägivad jälle saksa keelt... Nii et ta ei tunne mingit ühtust. Lisaks, töötab ta kuskil koolis pisikeste lastega, kus töökaaslased ei räägi inglise keelt ja tööpäevad vaid 3 tundi pikad. Siis ju tõesti vajad kedagi, kellega muul ajal suhelda. Ja meil on tõesti siin sõbralik kamp koos. Ja rickshawraha saab alati jagatud, sest me kõik käime koos väljas....

No ja ma ka kolisin siis eile õhtul oma uude tuppa, mille väärtus seisneb asukohas: nimelt on vaid kolm tuba mis on samal korrusel kui wc ja dush ja köök....ja telekas ja niisama vedelemise koht. Lisaks on mul nüüd ka aknad...kaks akent kõrgel on moskiitorestidega kaetud, alumise pean ööseks kinni panema. Ja lisaks pääseb mingi õhk tuppa ka „elutoast” sest tubade vahel on ka nagu õhuaknad või nii..
Ja siis mul on uks veel ka välja st teise korruse nn rõdule. Siinsed majad on mitmekihilised ja terrassilised. Katusel on alati veel mingid kambrid või toad, ka istumiskohad ja kiiged ja puud ja pesukuivatamine. Sama on ka siin, korrus allpool. Ümber poole maja läheks ka justkui rõdu.... Aga noh, seda ust niisama lahti jätta ei tohi, sest siin Indias on kogu aeg probleeme turvalisusega majades. Näiteks Dehlis majas, kus elab Ohrani pruut, pidavat alati mingid india mehed sisseronima. Ohran on oma pruudi pärast nii endast väljas... Nii et nüüd me siis teame, misk Swati ema nii ettevaatlik on ja käsib uksi lukustada. Meil käivad nimelt kõik uksed riivide ja tabalukkudega kinni. Ka vaheuksed. Ja see oligi põhjus, miks ma siia korrusele tahtsin saada. Öine laburünt pimedas, et saada wc-sse oli liiga keeruline...Ka päeva oma toa lukustamine, kui vaid hetkeks tahtsid ära käia....
Tuba on mul siin väike: suur kõrgete jalgadega voodi seina küljeskettidega rippuv laud, pool seina riiuleid... ja ongi kõik. Mingi suur kolakas raudkapp oli ka, aga minu siiakolides see otsustati ära viia. No ma olen küll kindel, et asi on ikka inimestes. Nimelt Dariale see tuba ei meeldinud...Kurtis ka, et väike. Aga näe, nii kui mina tulin, parandati voodi, viidi kapp minema. Minuga ollakse küll alati väga lahked...
No ja Daria...Ta elas siin toas 2 kuud, aga sellist tolmu ja liiva, mis siin...ma polnud veel näinud... Kui sa elad kuskil, siis ikka koristad ka. Isegi, kui plaanid paremat kohta leida.... Loomulikult e saa sellises kohas siis ju mugavalt tunda...
Aga imelik jah, et nad toa enne minu tulekut koristamata jätsid. No Seth arvas, et nad lihtsalt ei jõudnud. Võibolla küll. Nad teadsid küll, et ma tahan sisse kolida, aga noh, see on see hindude venimine... Ja kuna ma olin nii kärsitu, siis pidin ise koristama...
Aga ma magasin see öö tõesi hästi... Ja mul on õhku, ja kui vaja, jätan ühe ukse lahti... Ja mul on diskotähed laes... Nimelt on keegi kleepinud siia pimedas helendavad naeratavad taevatähed... Nii et kui magama lähen, siis vaatan tähti taevas....
Ja siis on mul ühes seinas mingi tsingilingi keeles maailmakaart. Arvestades seda, et enamus siinsed on jaapanlased, siis arvatavasti on see jaapani tsingilingi....
Ja see ongi kõik mu toast. Aa, loomulikult on ka tuulik laes nagu ikka. Valges Majas vist pole, sest Suzanne ei suutnud ära imestada...Ta on valmis iga päev 50 ruupiat rohkem transpordile kulutada, et saada siin majas elada.
Nii et Anu ja Kätlin, eelavasti on teie firmad ka selles kandis, kus minu ja Flavio ja Alice ja Daria firmad, st siis rõivatööstuse ja paberitööstuse linnajaos. Sel juhul on ka teil parim valik elada Swati pool... Aga jah, kuna see on nii popp koht, siis, ma ei teagi, kas siia kohta on... Vähemasti alguses. Pärast kindlasti on, sest enamik elab siin Indias vaid 2 kuud. Ja muideks, Seth juba ootab teid. Nimelt peab ta siin veel 7 kuud olema ja tal on mure, et kellega jõule ja uut aasat vastu võtta.... Rahvas ju kogu aeg liigub, aga pikaajalisi on vähe....


Mis veel? Kuna ma olen kolm õhtut kodus olnud, siis muud nagu välisest rääkida polegi.
Täna magasin kauem – 10-ni. Kirjutan siin seda jutukest, siis koolijuttu...Koristan veel natsa tuba ja siis lähen Flavio ja ta sõbrannaga linna templitesse. Nimelt pidid Flavio ja Alice (hääldatakse nii nagu loetakse, aga kangelt, itaaliapäraselt) minema eile öösel Agrasse ja täna õhtul agasi tulema, aga Flavio jäi jälle haigeks.... No minu õnn, sest Seth on templites käinud ja teisi kedagi kodus pole. Ma aga ei tea templite nimesid, et rickshawjuhtidele öelda. Pealegi pole mul siiani linna kaarti ja ma ikka ei orienteeru.... Mis linn see on, kus linnakaarti pole saada ja turisti postkaarte ei müüda?
Töö? No siis nii palju, et minu ja Yogakshi arvutilemburs on teinud oma töö. See lisaarvuti, mis meie läheduses oli, et häda korral kasutada, see tõsteti meie boksi. Nüüd on meil kaks arvutit ametlikult. No ja siis avastas kohalekutsustud paigaldajamees, et selles kohas pole juhtmeid, ja et ta peab esmaspäev uuesti tulema. Ja siis ta teatas, et ta ei saa niisama mälu teisele arvutile juurde panna, et see maksab raha nii ja nii palju... Kujutad, ette, et maksab raha? No ja mis mu firma inimesed siis mõtlesid? Igastahes pidi olema nii, et kui ülemus loa annab, siis läheb luba raamatupidamisse, kus tehakse makse sinna arvutifirmasse ja siis alles 5 päev pärast tuleb jmees ja paneb siis tellitud asja. Nii Yogakshi seletas seda värki. No aga meil töö seisab, sest ma ei saa isegi oma läpakas tehtud disaine väljaprintida ega ka arvutis näidata. Lisaks ei tööta neil firmas kumbki skänner(rääkimata sellest, et need on pannid nagu arvutidki – Yogaksi avastas, et ühele arvutile mõub alalöök ergutavalt. :D justnagu venee värk). No vast teeb see arvutimees need korda. Üldiselt on kõik väga tobe. Igal ühel on oma töölõik... Ma võiks neil sie arvutid korda teha ja seadistada..... Aga ei, nad ei tulegi selle peale, et keegi teine va see arvutifirma mees sellist asja teha oskaks. Ma olen ju naine... Seda enam...
Aga igastahes on Yogakshi võlutud juba sellest, kui ma arvuteid oskan taaskäivitada, kui neil pilt eest läheb...Või üldse käivitada.... Tal on kodus küll läptop, aga teisi arvuteid ta pole vist kunagi ise avanud... Seda jah, et algul ma nägin hommikuti, kuidas Anshu arvuteid avas, või siis paar korda mingi mees.. nad ise ei oska isegi arvutit käivitada!!!! Anshu võib sisi tõesti end ajuhiiglaseks arvutialal pidada.

Aga jah, et kui me oma joru ajame, siis saavad skännerid korda ja kaks arvutita ka. Ühele mälu juurde, teisele internet juurde pandud......
Aa, ja minu lauale oli ilmunud ühendatud telefon. Yogaksile seevastu mitte. No mis ma teen selle telefoniga? See on sisetelefon põhiliselt, sest väljahelistamiseks peab Bhawana selle ühendama...Pole mul välja tööasjus vaja helistada, ja sees ei räägi keegi inglise keelt. Ja kui räägib, siis telefoni teel ma nende inglise keelest aru ei saa, sest see on nii hindulik.
No ja parimad inglise keele rääkijad on minu kõrval kõik...
Aga noh, mul on nüüd telefon....:D Naersime Yogakshiga, et me võiks vabalt anda selle telefoni Alivale ja Monikale, sest neil on kahest telefonist vähe(tingimusel, et nemad enam avutisse ei tahaks...). Hindud nimelt armastavad jubedalt kõike telefoni teel ajada. Muudtöövahendit neil polegi...
Mis veel tööst? Esmaspäeval anname paar minu kujundust väljavalitud värvimaailmadega trükivabrikusse. Kujutate ette, et siin saad ühe ööga kätte uue kanga, mille disaini paberil alles andsid ja pantone numbrid määrasid. No teoreetiliselt on muidugi võimalik teha trükiraam ja siis segada värvid ja see 2-10 meetrit ka trükkida järgmiseks hommikuks. Aga kui värve on 8 või enam? Kui see disain pole valmisdisain vaid selliste nn disainerite nagu Sunita ja Yogaksi tehtud, kes ise ei tee disaine vaid kopivad või kasutavad varasemate disainide tükke ja panevad need kokku (ideeliselt muidugi), siis tuleb tegelikult seal trükivabrikus enne jõuda teha nende ideeliste ettekirjutuste järgi sobiv disain... Ja seda kõike vaid ühe ööga!!!! Nii et jah, siin on palju, mida võiks kurta, aga kus on enne nähtud, et see, mis hetkel on su peas, järgmiseks hommikuks kangana on teostatud? Peale selle võid seda trükkida siidile või sametile, üle tikkida kuldniidiga või pärlitega..... Sellist asja saab teha vaid Indias ja see oligi põhjus, miks siia tulin.... Imedemaa.....Saate nüüd aru või?

Jah, täna söögilauas istudes mõtlesin, mida öelda India kohta.... Majad pole ilusad, inimesed pole ilusad, autod pole ilusad, tänavad pole ilusad.... Aga riided inimeste seljas on ilusad..... ja ma olen õnnelik, et see on mu eriala.
Mida muud öelda? Maitse on neil hindudel kummaline. Bollywoodi filmid ja reklaamid valetavad. Pole see maailm siin midagi nii puhas ja värviline.. Tavaliselt tolmune ja tuhm.... Majad, keskklassi omad on nii maitsetud oma kihilisuse ja tornikestega.... Üleküllastunud kujukestest, kunstlilledest, maitsetust vanast mööblist, mis kaetud kõikvõimalike maitsetute, omavahel kokkusobimatute tekstiilidega...
Ja tegelt, kui need inimesed viitsiksid küürida ja kraamida, visata ära vana kola.....parandada katkised asjad... Hoida tänavad puhtad... Võiks see olla unistuste turismimaa, sest loodus on ilus... Majade põrandad ja siseõued marmorist, vaade majade terrassidelt ja katustelt vinge...... Linna piiravad kõrged mäed igast küljest oma väiksete templitega.....
Aga noh, hindud ei tea, et maailm võib ka puhtam ja parem olla... Nende arvates ongi see juba täielik tipp...

Ja India on maa, kus tuleks oma elu jooksul ära käia. Aga samas, kui sa oled siin korra pikemalt olnud, siis arvatavsti näeksid sa juba kõik, ja teist korda poleks siin enam midagi vaadata.....


Nii, õhtu on käes. Minu ideest minna Flavio ja itaalia Alicega templisse, läks üle. Seth kutsus niisama Gaurav Towerisse, ja kuna ma kord olen juba selline, et tahan, et mul oleks alati igaks elujuhtumisk kõik olemas, siis läksin parem shoppama. Et kui järgmine nädalavahetus mõni reis tuleb, ja vahepeal kraam otsa saab, siis ma kuivale ei jääks... Ja templitesse võin ju ka hiljem minna...kellegi uue tulijaga....
Aga Sethil oli tore idee, mida ta algul välja öelda ei julgenud... Et minna Gavrav Towerisse jala. No minu arust ideaalne!!! Ma armastan kõndida ja tundub, et siin mu trenniplaanidest ka midagi välja ei tule, sest tants ja jooga on liiga vara – siis kui ma veel tööl. Joosta siin tänavatel küll ei saa... ja selleks et joosta, tuleks võtta rickshaw ja sõita Central Parki...aga see on nagu ajaliselt ja rahaliselt nagu üsna mõttetu... Nii et jääb vaid ujumisvõimalus pühapäeviti ja siis ise jalutuskäike teha.
Aga üksi ei tasu valgel plikal siin väga käia. Eelmine nädal oli kolme meie tüdrukut mootorratastel kutid ümberpiiranud ja katsunud jne... Siis see reede juhtus see, et Marsha, kes siin väga kodune, ja otsustas 11.45 õhtul üksi rickshaw võtta. Siis mingid mootorratastel kutid piirasid rickshaw ümber ja pakkusid rickshawjuhile 1000 ruupiat kinnipidamise eest. Õnneks juht seda ei teinud...Kuigi, kui palju ta Marsha käest sõidu eest sai? Kindlasti mitte üle 60 ruupia....
No ja enne minu tulekut oli juhtunud selline asi, et mingi valge tüdruk oli üksi reisinud ja magas rongis, ja kui ärkas, oli keegi hindu tal peal olnud ja katsunud ja musitanud... mees pandi vangi....
Noh, need on koledad jutud ja juhtuvad vaid nendega, kes liiga julgeks muutuvad ja kaotavad tähelepanu. Ja rikkamad hindud arvavad, et taha eest saavad nad ükskõik, millise valge plika. See on nende unistus...
Aga jah, Marsha oli nii shokis, et ta palus Alice enda juurde Musta Majja kogu nädalavahetuseks. Nimelt olid selle maja elanikud kõik kas ühte või teise linna nädalavahetuseks ära kadunud ja ta oli üksi...Ja hirm oli ikka suur... Kole jah, kui see juhtub nädal enne su äraminekut.
No ma pean vaid tänama, et meilo on nii tore grupp ja ei pea liikuma üksi...Ja et poisid hoolitsevad meie eest väga hoolsalt. Tegelt, mulle tuleb meelde, kord, kus üks rikas hindu aieseccar viis meid autoga kohta, kust rickshawd saada... Oli öö. Olime Alicega kahekesi ja Seth palus, et see poiss meile korraliku rickshaw muretseks normaalse hinnaga. Ja kujutate ette, ainuke rickshaw, mis oli, oli ju nõus väemalt poole odavama hinnaga kui oleks odav sõit... No ja tal sõbrad olid kaugemal... No eks see mees arvas ka, et on kaval... Aga hindu poiss ei usaldanud ja kuigi tal plaanis polnud, viis meid ise koju.....

Aga noh, tagasi mu enda jutu juurde....
Ja mulle meeldis see jalutamise idee nii liigutamise pärast, kui idee tõttu, et äkki siis ma hakkan enam tajuma, kus miski asub.
Kuigi läksime umbkaudu ja algul üsna suvaliselt, suutis Seth õige tee hoida... Ja nii tegime nii minu shoppingut kui Sethi McDonalsit. Mul oli küll plaan ka seal midagi süüa, sest india toit on väsitav, isegi Swati maja oma võib kuue kuuga ära tüütada, kuigi on täitsa söödav... Aga jah, nad olid mulle spetsiaalselt lõunasöögi teinud, sest olin kodus... Ja nii sõin tsapattit mingi aedviljalögaga ja siis mingi muu seguga, kus oli kodujuustu taoline asi see. No vähemast vaheldus... kodujuust....
Kuna siin oli mingi Sõbrapäev, siis kõik püüdsid meie tähelepanu selle soovimisega... Ja McDonals oli jube ülerahvastatud...
Kuna esimene jalutuskäik läks edukalt ja mõlemal meil aega küll ja küll, tulime nii ka tagasi. Üks ots võttis kuskil 45 minta aega.
Seekord tüütas mingi kerjusnaine ikka päris kaua meid. Mina ausõna kerjuseid kardan. Nad on nii nahaalsed. Isegi Sethi ei karda.....

Ja oh üllatust, õhtusöögiks oli pasta!!!! Swati tegi. Tundub, et neil hakkab rituaaliks kujunema, et pühapäeviti mitte-india toitu teha. Ja Swati ema andis ennem limonaadi...Eile andis isetehtud ananassimahla, mis oli superhea. Sellised pisikese killud toovad tohutut värskust india toitu, mis meie elu igal sammul dikteerib.
Aga mul tekkis väike kahtlus juba, miks minu vastu nii lahke ollakse. Saime ju meie Sethiga seda kõike.... Ja Swati ema käis veel õhtu uuesti vaatamas, kas mulle uus tuba meeldib ja kas ma toole juurde ei taha... nojah, nad ikka käivad mulle peale, et ma Swatile midagi disainiks. No et kui muud mitte, siis suite. Aga siin on ju niigi tohutult ilusad. Ja mulle ju ei meeldi tellimustöid teha. Loomulikult tahavad nemad veel ilma rahata saada... Aga asi polel selles, mulle lihtsalt ei meeldi seda teha. Kellegi soovide järgi disainida. Mu töö on niigi firmas selline.Vabal ajal tahan disainida seda, mis mulle meeldib...