Nii
Mul siis kirjutamata laupäeva õhtust, pühapäevast….
Teate, ega väga midagi kirjutada polegi. See,mis kõige “valulikumalt” meeles oli, oli see,kuidas ma päev otsa ootasin minekut, endal polnud mul õieti midagi tööl teha. Esimene pool päeva oli õige igav….Kui valja arvata Supreet’i tihedad telefonikõned. Ta on nii lõbus inimene, et tema “Hi Sweety” kõned kohe panevad naeratama…..
Lõuna venitasin tunniseks, Theresa pool, st tema kontoris siis…ja õhtupoole otsustasin, et vaatan oma kujundusprogrammid üle. Et äkki on mingi koht, mida ma ei oska või olen ära unustanud või ei kasuta. Et nüüd on aega seda siis õppida või vaja selle koha pealt värskendada oma teadmisi… Nii et ma ei saa öelda, et ma luuserdanud oleks.
Aga jah, väga raske on 15 minutit enne tööpäeva lõppu ära minna, kuigi kohale oled ehk isegi pool tundi varem tulnud. Isegi Anul oli juhtunud oma firmas, et kui ta 5 minutit varem tahtis alla tulla, siis väravast ei tahetud teda välja lasta…
Noh, mul ka… Nii kui lahkusin, nii seinad nägid. Juba helistati valvelauda, et kus ma lähen, et palgapäev…. Läksin ikka
Sõit kestis siis nn kiirteel õhtul 7-st kuni 11-ni. Õnneks saime Dehlis kiiresti kohale, sest üks mootorattur teadis teed ja sõitis meie ees kiiresti….Meie vaid järgnesime talle…ka kiiresti…
Peale Adi pealevõtmist tema vanemate kodust läksime siis ühte bubi moodi baari (nende seletus asjast), mis mu meelest küll üsna öklubi moodi, aga ilma tantsukohata… ja siis hiljem läksime sinna nn Elevator öökluppi, mis Dehli kõige uhkem (ma ei märganud, Agu Anu hiljem mainis, et sissepääs oli neljal eolnud vist mingi 3000 ruupiat. Eestis pole vist palju ööklubisid, kus ühe inimese pilet on 750 EEKu?)…. Noh, kas ta nüüd nii uhke oli, aga üsna kobe küll… Kuskil korrus kõrgemal oli veel special üritus, Anu ja mind lubati sinna vaatama, aga see oli nii tühi, et ei viitsinud sinna jääda… Aga õige mitu valget oli klubis isegi…
Kõige eredamad sündmused (minu jaoks muidugi) olid siis need, kus minul ebaõnn oli. Ehk siis Pushkarist ostetud pikk siidiseelik, hõlmik, otsustas, et ta läheb sidumispaela õmblusest lahti ja kukub alla. Õnneks juhtus see hetkel, mil tõusin püsti, et wc-sse minna. Ja see osa, mis paljastatud sai, seda keegi peale minu õnneks ei näinud…
Ja siis Elevatoris läks jälle king katki… Nii et tantsisin ööo otsa paljajalu… Alles kodus märkasin, et olin poole sääreni mustade jalgadega… Sellised pigised jalad… Ei tea, kus neil see mustus tuleb… Asfalt sulab ja jääb kingade külge?
Ja teate, ega muud polegi rääkida. Kell 6 hommikul Adi poole magama, siis magamine 12-ni, siis lõunasöök ja tagasitulek. Mis mulle Adi perekonna juures meeldis, et vannituba oli puhas ja kogu korter oli küll India stiilis, aga maitsekas. Kohe näha, et mingi haritlaste kodu….Ema-isa olid ka päris toredad. Rääkisid vabalt inglise keelt ja meile tehti kohe ilma vürtsideta toitu. Kahju natsa, me tegelt juba vürtsidega harjunud…. Aga ikka tore, et nad nii mõistvad olid… Nojah, nad ju Euroopas elanud. Võtsid meid nii rahulikult… Üldse mitte nagu mujal….
Delhis üldse on normaalsem. Liiklus on korralikum, aga suurlinnalikum. Inimesed ei kanna India riideid, autod on paremad… ja teate, keegi ei vaadanud meid. Me polnudki enam “rokkstaarid” nagu me end siin kutsume…. Jah, pärast oli üsna kodune taas oma Jaipuri tulla. Hull liiklus ja kõik muu. Ka vahtimine, millega me nii harjunud oleme…
Tagasisõit võttis meil vist mingi 5 tundi. Aga lahe oli maal päikseloojangut vaadata ja romantilises hotellis kohvi joomas käia…..
Jah, hämmastav, India on ikka nii kahenäoline. Tohutud uhked paleed, mis hotellideks tehtud… Ja samas jälle külad, mis kaubaautodes ummistunud….
Õhtul väga midagi ei teinudki. Anuga tegime varjuteatrit Adi pool ja üle pika aja sain netis olla. Tänaseks on siin juba 8 päeva, mil siin kontoris netti pole….
Täna peale tantsukursust ehk jääb aega üle, et internetikohvikusse minna.. Kuigi ma olen jube väsinud: 3 tundi vaid maganud… Adi tahtis küll, et ma täna talle kõrvaaugu teeks, aga ma täna kohe üldse ei viitsi nendega tegelda…
Saan samas aru, ettal mure, et ma lähen messile enne ära, kui ta augu saab. Tema jälle läheb oma Hispaania ja siis otse edasi Singapuri või mis koha tuurile.
Samas, ma ei teagi, mis must saab. Varem räägiti küll, et ma lähen messile. Aga siiani mul pole infot, kas lähen, mis päevadel lähen ja mis riideid kandama pean… Mine tea, äkki on nad ümber mõelnud ja ma ei peagi minema… Aa,peale tantsuteatri tegime siis Catwalki jamidagi veel… ei mäleta, arvatavasti midagi totralt tobedat aga jube naljakat meile (teile seda lugeda muidu naljakas pole,ma tean. Aga vaadata Supreet’i supetõsist nagu… ja kuidas nad püüdsid siis õppida seda meeste modellikõnnakut… ja siis gaylikumalt jne…… ) Nojah, kui midagi teha pole, on midagi ikka teha. Peaasi, et ise roomsad ja onnelikud… Ainult et oleks võinud ikka magama minna…