Kaheteiskumnes nädal mikrolaineahjus, ehk ikka veel pea 40 kraadi sooja.
4.oktoober….Kas te usute, et on oktoober? Mulle küll tundub uskumatu, sest see kliima siin oktoobri moodi välja ei näe.
Mis siis vahepeal tehtud sai? Teate, ei mäletagi…
Esiteks see värk, et kuna valitsus mingil põhjusel käskis internetikaabli läbi lõigata, siis nett meil siin polnud…. Kummalised lood siin Indias. Pidi nagu demokraatlik maa olema. Aga jah, suur on neil internetikartus. …. Sest India inimesed peavad internetti põhiliselt kohaks, kust pornot vaadata… Seda aga ma küll ei tea, mida valitsus sellest internetist kartis….

Aa, neljapäev oli tantsuklass ja siis luksuslik hotell, kus siis veini käisime joomas. Reedel pidid Anu ja Jie Jie viimast unistust – elevantidega pildistamist- minema tegema Chokhi Dhani nimelisse külakesse, mis India kultuuri säilitamise poolest kuulus. Aga noh, sinna nad ei jõudnud, sest Jie’l läks kaua töökaaslastega hüvastijätmisel ja siis ei leindud nad jälle rickshaw’t ja niisiis tulidki koju… Ja mul oli ka mõnus kodune õhtu, kus siis üle pika aja pesin oma tuba sellest kraamist… See kraam tähendab seda, et meil on majas remont ja see nõme tolm pressib sisse igast praost… Nii ka minu tuppa.. No ja siis oli veel rõivapesu ja juukesepesu ja triikimine… Kõik selleks, et nädalavahetuselt tagasi tulles enam nende asjadega tegelema ei peaks. Mul pole eales olnud nii palju riideid, mida peaks triikima. Ja siin nagu nimme on. Kuidas ma ikka vihkan triikimist…
Siis püüdsime veel Anuga Himaalaja reisi plaani paika panna, aga ta reisiraamat on selleks liiga kehva. Pean Lisalt laenama inglisekeelset… teistel ju mingid oma maa keeltes…Mis ma itaaliakeelsega näiteks peale peaks hakkama?

Laupäeval olin pool päeva tööl. Laupäevastest tööleminejatest olime vaid meie Odile’ga need, kes läksid. Odile’iI on veel nii hästi, et tal on alati laupaevad lühemad ja esmaspäev oli tal vaba päev. Mina aga pidin nii esmaspäevase püha, mis mujal püha, aga minu firmas mitte, vabaks küsima, ja siis ka pool laupäeva. Kuidas ma kartsin selle blanketile allkirja saamist. Küsisin tegelikult laupaeval varem ära, aga ma ei öelnud ju, et pool päeva varem… No jumalast nõme…Sul on õigus vabadele päevadele, aga kardad neid vabaks küsida…See on nii õudne. Ja tegelikkuses ongi ainuke probleem siin elamise juures see, et liiga pikad tööpäevad ja et laupäeval peab töötama. Muidu on lahe….
Anul oli sama ebameeldiv ära küsida, aga ka küsis kaks tervet päeva. Nii et laiskles siis kodus…. Lisa vahetas oma töökohta ja kuna eelmine nädal oli tal siis vaba, ei pidanud ta tööle minema ka laupäev…. Suzanne juba ammu ei töötanud, Jie’l oli reede viimane tööpäev, ja Flavio, kel ka selline minu ja Anu töökoha moodi range fima, lihtsalt ütles, et tal on kõhuprobleemid ja ta ei saa tööle tulla. Ja kuna algul öeldi, et esmaspäev on püha, siis ta igaks juhuks pühapaeval lülitas telefoni välja, et talle muutustest teatada ei saaks. Ja oligi nii – ta oleks pidanud esmaspaeval töötama. Nii nagu minu ja Anu firmagi…
Ja Seth meiega ei reisinud ja Darial on alati laupäevad vabad…

Niisiis läksin päris kurvalt üksi tööle… See pool päeva tundus nii ilmatu pikk, aga ära ma sealt sain ja täitsa õigel ajal. õnneks oli ülemus ikka eelmisel õhtul allkirja andnud. Nimelt polnud ta selleks ajaks veel tööl, kui ma lahkuda tahtsin….
Kas teate, see oli minu esimene päev, mil ma liikusin oma tavalist rada päevavalgel ja selle suunas, ms ma muidu õhtul lähen. Päike säras taevas, tänavad olid üllatavalt vaisked ja inimesed unised. Kõik oli nii ilus ja rahumeelne ja vastupidine töönädala õhtuga…Minu tänav meenutas mulle oma hoiakuga kesksuve kuumusest uimast Eesti külatänavat….