teisipäev, 5. september 2006. a.
Tänase päevaga on seotud 2 sündmust: 7 nädalat tagasi hommikul kell 7 saabusin ma siia linna (seega hakkas mul 8. nädal jooksma), ja täpselt sama lennukiga saabusid täna hommikul ka Anu ja Kätlin.
Hetkel pole ma neist midagi kuulnud va see, et nad saabusid ja ajutiselt on aieseccarite pool kodumajutuses, sest vist pole vabu kohti. Meie majja ei saanud keegi, sest kaks viimast tulijat, kes Swati toas ajutiselt elasid, ei tahtnud välja kolida... ja loomulikult lubati neil jääda, kuigi tuba oli planeeritud Anule ja ega Swatil pole ka kuskil magada. Lisaks peaks täna ka Swati vend veel kohale jõudma.. Meie muud seletust sellele ei näe kui raha... Ja seda tahavad hindud igal pool valgetelt. Kui aga kuidagi võimalik on, siis ikka kraabivad kokku...
Aga küll ma homem õhtul siis õhtusöögil näen, mis plikad räägivad....
No ja täna õhtu külastasid meid siis ka Jaapani aieseccarid, kes siin tuuril on. Kuna nad on pärit Jie kodulinnast, siis tulid ka Jiet külastama. Aga muidu me juba kohtasime neid Sethiga eile sünnipäeval. Naljakas, sama kutt, kes kogu aeg minuga eile rääkis, tuli täna ja ütles: „Nice to meet You, i am.....”. Nime ma muidugi ei mäleta, aga tema see-eest ei mäletanud, et just minuga ta õhtu otsa rääkis... Ja meie jaoks on kõik hiinlased ja jaapanlased sarnased....Tuleb välja, et neile on kõik eurooplased ühesugused...
Kui eile ei juhtunud midagi erilist tööl, siis täna juhtus selline eriline asi, et peaarvuti, mille desktop on justkui üldserver, kuhu kõik võivad oma jagatavaid kaustu panna, jookis kinni ja seda päästa ei õnnestunud. Ja kuna meil endal arvutimeest pole, siis on leping mingi arvutifirmaga. See kutt aga, kes meil käib, pole 3 kuud backup’i teinud.. No ja ega meie omad ka ei oska seda ju teha.... Nii et kaotus on suur.. Kolm kuud???!!! Ei noh, India..... Mul olid vanasti kõik failid seal, aga eelmine nädal kästi mul need ära korjata kuna mu kaust oli nii suure mahuga, et häiris serveri tööd. Nii et minu õnn. Aga samas, kuna avutis pole ikka piisavalt ruumi, siis ma vahel, kui kujundusprogramm kinni jookseb, teen päästmiseks teatavate kaustade ümbertõstmise mõnda teise kohta. Ja siis, kuna mu disainid on kõik ka ülemuse jagatavas kaustas, siis teinekord kustutan endalt ära ja pärast kopeerin tema pealt tagasi... Nii ma siis täna tegingi. Ühe suure kausta kustutasin ja pisemad, ülemuse saadetud kaustad ja skännitud failid, tõstsin siis kommunikatsiooni desktopile. No ja mis te arvate? No loomulikult just sel hetkel see juhtuski.....
Paha halva juues tundsin ma end üsna hästi, sest teate, mis juhtu? Kõik sõimasid seda arvutikutti..... Ülemus oli tulivihane ja muudkui hüüdis, et disaini osakond on maatasa tehtud ja kõik Krõõda disainid on kadunud.... Teate, mis see tähendab? Suure firma failid läksid kaduma, aga ülemus muretseb kõige enam minu tööde pärast... Oi, see kõlas ilusti. Ma kohe olin õnnelik...kuigi välja muidugi ei näidanud. Teiseks, kaduma läksid mitte minu originaaldisainid vaid ülemuse antud kangaste minu tehtud tuletised. Natuke nagu kopeerimine või nii....Ühesõnaga, need on taastatavad kergesti, kuigi aega läheb sinna vähemasti 4 päeva.... Aga 168 disaini on ikkagi alles. Kujutate ette 168! Ma olen ikka konveier küll....
Jah., ja ma pean tunnistama, et ka muidu ei muretsenud ma eriti. Esimest korda ei tunne ma muret firma käekäigu pärast. Ei tunne nagu personaalset vastutust. Aga jah, see oligi ju põhjus, miks siia tulin.. Tööst puhkama, teises keskkonns olema ja teise pilguga vaatama...
Ja veel, ma ju ütlesin neile et arvutile on vaja enam mälu..... Said, mis tahtsid.....
Nii et vaatamata kõigele oli tore päev. Ma ei oska muud öelda kui et ma olen selle eluga siin täitsa ära harjunud ja üsna normaalne on. Kuigi jah, ma kujutan end siin elamas ja töötamas see aeg, mis ma olen... ja ehk mulle meeldiks pikemaltki olla (enamus muideks ei peaks siin nii kaua vastu; maksimaalne on 2,5 kuud; aga noh, eks see oleneb palju ka tööst ja töökohast), aga ma ei kujutaks siin küll pikemalt ja paiksemalt elamist ette. Ikka nii vastand on see kõik siin Eestile.
Aa, kogu aeg küsite ilma kohta. Vaatasin siis ajalehest...muideks, siin ei kirjutata seda, mis sel päeval peaks eeldavasti ilm olema, aga hoopis seda, mis oli eile.... Ja eile oli 32 kraadi sooja ja õhuniiskus oli 90 %.... Jaipuris ikka. Muust pole aimugi.... India on uur ja lai, isegi inimesed on eri tüüpi siin....
Tänase päevaga on seotud 2 sündmust: 7 nädalat tagasi hommikul kell 7 saabusin ma siia linna (seega hakkas mul 8. nädal jooksma), ja täpselt sama lennukiga saabusid täna hommikul ka Anu ja Kätlin.
Hetkel pole ma neist midagi kuulnud va see, et nad saabusid ja ajutiselt on aieseccarite pool kodumajutuses, sest vist pole vabu kohti. Meie majja ei saanud keegi, sest kaks viimast tulijat, kes Swati toas ajutiselt elasid, ei tahtnud välja kolida... ja loomulikult lubati neil jääda, kuigi tuba oli planeeritud Anule ja ega Swatil pole ka kuskil magada. Lisaks peaks täna ka Swati vend veel kohale jõudma.. Meie muud seletust sellele ei näe kui raha... Ja seda tahavad hindud igal pool valgetelt. Kui aga kuidagi võimalik on, siis ikka kraabivad kokku...
Aga küll ma homem õhtul siis õhtusöögil näen, mis plikad räägivad....
No ja täna õhtu külastasid meid siis ka Jaapani aieseccarid, kes siin tuuril on. Kuna nad on pärit Jie kodulinnast, siis tulid ka Jiet külastama. Aga muidu me juba kohtasime neid Sethiga eile sünnipäeval. Naljakas, sama kutt, kes kogu aeg minuga eile rääkis, tuli täna ja ütles: „Nice to meet You, i am.....”. Nime ma muidugi ei mäleta, aga tema see-eest ei mäletanud, et just minuga ta õhtu otsa rääkis... Ja meie jaoks on kõik hiinlased ja jaapanlased sarnased....Tuleb välja, et neile on kõik eurooplased ühesugused...
Kui eile ei juhtunud midagi erilist tööl, siis täna juhtus selline eriline asi, et peaarvuti, mille desktop on justkui üldserver, kuhu kõik võivad oma jagatavaid kaustu panna, jookis kinni ja seda päästa ei õnnestunud. Ja kuna meil endal arvutimeest pole, siis on leping mingi arvutifirmaga. See kutt aga, kes meil käib, pole 3 kuud backup’i teinud.. No ja ega meie omad ka ei oska seda ju teha.... Nii et kaotus on suur.. Kolm kuud???!!! Ei noh, India..... Mul olid vanasti kõik failid seal, aga eelmine nädal kästi mul need ära korjata kuna mu kaust oli nii suure mahuga, et häiris serveri tööd. Nii et minu õnn. Aga samas, kuna avutis pole ikka piisavalt ruumi, siis ma vahel, kui kujundusprogramm kinni jookseb, teen päästmiseks teatavate kaustade ümbertõstmise mõnda teise kohta. Ja siis, kuna mu disainid on kõik ka ülemuse jagatavas kaustas, siis teinekord kustutan endalt ära ja pärast kopeerin tema pealt tagasi... Nii ma siis täna tegingi. Ühe suure kausta kustutasin ja pisemad, ülemuse saadetud kaustad ja skännitud failid, tõstsin siis kommunikatsiooni desktopile. No ja mis te arvate? No loomulikult just sel hetkel see juhtuski.....
Paha halva juues tundsin ma end üsna hästi, sest teate, mis juhtu? Kõik sõimasid seda arvutikutti..... Ülemus oli tulivihane ja muudkui hüüdis, et disaini osakond on maatasa tehtud ja kõik Krõõda disainid on kadunud.... Teate, mis see tähendab? Suure firma failid läksid kaduma, aga ülemus muretseb kõige enam minu tööde pärast... Oi, see kõlas ilusti. Ma kohe olin õnnelik...kuigi välja muidugi ei näidanud. Teiseks, kaduma läksid mitte minu originaaldisainid vaid ülemuse antud kangaste minu tehtud tuletised. Natuke nagu kopeerimine või nii....Ühesõnaga, need on taastatavad kergesti, kuigi aega läheb sinna vähemasti 4 päeva.... Aga 168 disaini on ikkagi alles. Kujutate ette 168! Ma olen ikka konveier küll....
Jah., ja ma pean tunnistama, et ka muidu ei muretsenud ma eriti. Esimest korda ei tunne ma muret firma käekäigu pärast. Ei tunne nagu personaalset vastutust. Aga jah, see oligi ju põhjus, miks siia tulin.. Tööst puhkama, teises keskkonns olema ja teise pilguga vaatama...
Ja veel, ma ju ütlesin neile et arvutile on vaja enam mälu..... Said, mis tahtsid.....
Nii et vaatamata kõigele oli tore päev. Ma ei oska muud öelda kui et ma olen selle eluga siin täitsa ära harjunud ja üsna normaalne on. Kuigi jah, ma kujutan end siin elamas ja töötamas see aeg, mis ma olen... ja ehk mulle meeldiks pikemaltki olla (enamus muideks ei peaks siin nii kaua vastu; maksimaalne on 2,5 kuud; aga noh, eks see oleneb palju ka tööst ja töökohast), aga ma ei kujutaks siin küll pikemalt ja paiksemalt elamist ette. Ikka nii vastand on see kõik siin Eestile.
Aa, kogu aeg küsite ilma kohta. Vaatasin siis ajalehest...muideks, siin ei kirjutata seda, mis sel päeval peaks eeldavasti ilm olema, aga hoopis seda, mis oli eile.... Ja eile oli 32 kraadi sooja ja õhuniiskus oli 90 %.... Jaipuris ikka. Muust pole aimugi.... India on uur ja lai, isegi inimesed on eri tüüpi siin....
posted by EstIndi at 7:56 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home