reede, 25. august 2006. a.
Jaa, ma tean, et teie kõik peate juba nädalavahetust... Mõtted ammu kusagil mujal. Mul aga on homme tööpäev... Ja tegelt ka, siin on naljakas rütm. Kuna paljud sõidavad reedeti ära reisima, siis reede ja laupäev on siin väga vaiksed päevad. Pühapäeval siis tegutsevad kõik... Esmaspäev on ka vaikne.. Ja siis mõnikord toimub ehk miskit teisipäeval, ja siis kolmapäev on see õhtusöök alati ja neljapäeval on pidu nagu aamen kirikus...
Aga jah, kuigi on mul nüüd õigus päevi vabaks saada, ei võtnud ma seekord vabaks. Pole vaja järjest iga nädalavahetus kaugele minna. See väsitab. Ja endale aega ei jää... Sest siin jääb selleks ju vaid pühapäev, kui jääb.. Ja kui siis reisida, sisi tulla musta väinuna ja magmatuna tagasi...Millal siis ennast jälle töökorda saada?
Nii ma siis otsustasin, et see nädal jääb mingi pisem ettevõtmine: kas Pushkari hopping, ujumispäev hotellis või siis küla Jaipuri lähedal koos kõige väga indiapärasega. Nimi on kuulmise järgi kirjutades Tshoki Thani...Kuulsin, et sinna saab ka tavalise linnaliiniga, mis on see sama, millega ma tööle sõidan. Nii et teistele ka bussielamust ja samas väga odavalt kohale...
Aga jaa, ma pole üldse kurb, et homme tööle... Ma olen õnnelik ja käed sügelevad. Mu ülemus on kõigi mu ideedega rahul. Ja nüüd tuleb välja, et mu trükidisaine pole ta kunagi vaadanudki, ja kui nüüd nägi, siis sattus nii vaimustusse...Ütles, et mul on väga hea maitse. Ja andis mulle isiklikult eraldi ülesandena 8 kollektsiooni teha. Ja kusjuures, arvuti kujundusi tahab.. Üllatus-üllatus... Ja kui ma siis väitsin, et arvuti ikka aeglane, siis sain paari tunniga mälu juurde arvutisse....
Nii et jah, asi oli selles, et ta polnud kunagi mu disaine näinud, ja kui nüüd lõpuks nägi, siis veendus, et on head.. Kusjuures, kui ma nüüd analüüsin meie kollektsiooni, siis enamik on minu tooted. Ja siis õlejäänud, kus ma olen osaline 50%-75%. Ja Yogakshilt pole tegelt midagi. Ta on kas võtnud minu idee ja töölistele edasi andnud, Sunita ülesande mulle vahendanud, ja ma olen selle teinud...Või siis oleme sõna otseses mõttes kahe peale teinud.. Ja jah, tuleb välja, et isegi Indias saab teha disaini ilma selle kopeerimisstiilita. Ega muidu mu ülemus kõiki kollektsioone minu teha andnud ja et need oleks tehtud arvutis ja minu enda ideed. See on vist selles firmas midagi uut... Aga jah, uut arvutit ma küll ei saanud, sest need pidid kallid olema (Nüüd ma saan aru, miks siin kõigil jube vanad ja mustad arvutid on, aga uued programmid sees), aga see-eest värskendati siis Aliva arvutit mälu ja zoomi-hiirega.
Aliva oli nii õnnelik, et tänu minule see juhtus. Terve maja käis vaatamas. Ma arvan, et seda hiirt enamikul pole... Sest jah, see oli nende jaoks nii popp...
Aga jah, Aliva on vaid nimeliselt selle arvuti omanik. Tegelt olen ma selle ammu okupeerinud. Yogakshi ja Monika üldse ei tule ligi ja Aliva vaid kord päevas käis kirjutamas meile..
Nii et tööl on mõnus, sest arvuti töötab (muideks, internet on ka palju kiirem...või vähemalt aken tuleb ikka palju kiiremini lahti), minu ideed toimivad.... töö käib... Ülemus andis mulle ajakirju sirvida ja pidime koos poodidesse minema disaine vaatama.. Tundub, et ma olen sattunud aktsepteeritavate kasti...
No ja muidu on ka päris lõbus. Mul seal tööl ikka päris kodune olla. Nalja saab palju. Isegi selle Ansuga saan nüüd päris hästi läbi ja ta ei käi mulle enam närvidele..


Mis veel? Nagu aru saite juba, internet on tagasi. 4 päeva peaaegu ilma...
Siis see, et Alice on väga haige. Hommikul 7.15, kui pesema läksin, nägin Alice’t nutmas Swati voodil... Minu küsimusele, ka ust võib sulgeda, ei märganud nad vastata mitte ühelgi korral, kui küsisin... Seda tegin 3 korda.
Ja 8 paiku tuligi arst.Nagu aru sain, on tal palavik ja ta on nõrk.
Täna ise olin ka nõrk. Tegelt eile õhtu juba oli selline väsimus....
Täna tööl oli jõud kehast justkui läinud ja tundus ka, et kuuman.. Aga kliimaseade ei töötanud, ja nõrkus võis ka väsimusest olla. Eestis oleks ma arvanud kindlalt, et see on ületöötamisest nagu ikka, aga siin ma nagu pole üle töödanud....
Igastahes koju ja oma tuppa ja omaette paranema.. Nüüd olen taas juba ok. Ja loomulikult mõtlen taas, et millal on hommik ja saan disainima taas hakata....:)

Mul on õnneks siiski üks pentsik asi meeles, millest tahtsin teile rääkida. Rääkisin vist juba, et igas kodus on tuba, mjis templi eest. Lisaks on tavaliselt ka igas toas väike nurgake....Minu töökohas on lausa õmblustsehhides sisetemplid... Ja ülemustel muidugi nurgakesed...
Aga ülejäänutel on kas mingid naljakad pildid või mustvalged koopiad mingite olevustega... või siis mingid jumalakujukesed riiulil.. .Kui tööle tullakse (loomulikult teel tööle on ka tavalises tänvapeales templis käidud), tehakse siis oma palve ka töölaua altari juures ära....
Aga Anshu, see plika, kel kõige parem töölaud, parim arvuti ja värviprinter ja skänner.... Temal on arvutis templifläsh... Nii et igal hommikul tuleb tööle, teeb fläshi lahti ja siis hakkab palvetama.. Lööb kella ja kallab roosilehti ja suitsutab viirukit, ja siis puudutab tuld ja kõike mida veel seal teha saab.. Ja loomulikult on see kõik fläshis... Ma sain ka proovida... Ilma palveta muidugi
Nii et innovaatilised lahendused ei puudu ka Indias...


Jah, ja siis ma tahtsin öelda, et ma olen üllatunud, kui paljud mu blogi loevad. Tõesti tore tunne, et nii paljud kaasa elavad. Ja jah, Kerttu, pole hullu midagi. Ära muretse, ma pole siin näljas ega miskit. Ma arvan, et ma pigem võtan juurde.. Ega ma ei tea, mõõta pole siin küll kusagil, sest kaalu ja mõõdulinti pole, ja riided on ka laiad ja lohvakad ja keha ka alati kõikvõimalikult kaetud, aga kui võtta, et spordiks siin mu elu pidada ei saa ja ma iga päev kuni 250 grammi küpsised nahka panen...Siis loogiliselt võttes läheb asi sinna kanti..... Ja kui vaadata, et hindud on taimetoitlased, aga saledusest siin juttu küll teha ei saa...

ny