kolmapäev, 23. august 2006. a....ei tegelikult kella järgi juba neljapäev.
Kui ma ausalt tunnistan, siis nagu polegi miskit rääkida. Elu saab vaikselt rööbastesse...
Täna sain esimese palga... Tööl tegin hoogsalt tööd, nii et tõesti, millekski enam aega ei jää. Internetti ei jõuagi... Kuigi jah, täna oli nett tegelt maas.. Juba eilsest tegelt... Aga jah, teha on ilma selletagi nii palju. Ja see on hea...
Nii et tööl hästi. Ainuke asi, et ikka võitlen oma arvutit. Mitte, et ma teeks seda põhimõtte pärast, aga ma tõesti ei saa pisimatki asja ilma selleta teha. Näiteks koopiamasin teeb ainult halli pinda. Selleks, et saada mingist asjast koopiat või mingist pildist suurendust, tuleb see sisse skännida, siis Photoshopis hästi kontrasti panna, ja siis ehk printer suudab miskit ära teha.....
Sumit lubas küll, et arvuti tuleb, aga samas küsis, milleks mul seda enam vaja läheb, et nüüd ju tuleb praktiliselt töötada.. Kas disainimine pole praktiline? Ega mina neid kangamustrite kujundusi teha ei taha.. Mul ikka kästakse seda teha.....Ja kui muud praktilisemad tööd on antud tegemisse, aga järjekord on pikk, siis on ju hea, kui ma suudan aja kokkuhoius midagi „mittepraktilist” vahele teha...
Õhtupoole arvasid tüdrukud, et kuna arvuti on liig aeglane, siis seetõttu ja ka Sumiti ärrituseks, läksin tema arvutisse tööle. Sain vaid paar minutit olla, kui ta avastas.. Küll ta sõimas Yogakshit....... On ikka nõme mees....Kõiki sõimab... Õnneks mind mitte....
Ja muud tööl ei juhtunudki....
Õhtul käisime Pear Palace’ hotellis taas õhtusöögil. No ma söön kodust toitu, nii et võin ka hiljem minna...Tegelikult võtsin pärst ühe banaanilassie. See on alati hea nii maitselt kui tulemuselt.....
No ja siis tutvusin uute tulnutega... suhtlesin vanadega, kes olid vahepeal reisimas olnud, siis ka nendega, keda lihtsalt paar päeva ponud läinud, ja siis jätsin hüvasti Laimine’iga... Selle chilli multatist sakslasega...
Ja siis ikka käis jutt reisimise teemadel ja millist sõitu nädalavahetuseks valida.... Noh, ma pole ikka targemaks saanud. Jadhpuri ja Uidapuri ei soovitata ka minna.. Nagu ka Jaisemer’i ja Coasse.. See vihm teeb asja ohtlikuks.. Nii et variant on Pushkar või mingi küla Jaipuri lähedal, kus saab elevandisõitu teha ja india tantse nautida... Või siis saab ka shoppata, sest ma pole korralikku shoppamist Pink Citys teinudki.. Vaja otsida, kus saaks lihtsat t-särki, siis ilusaid salle, kangast kotti, öösärgi moodi asja reisuks ja vannituppa minekuks.... wc-paberit ka..
Või siis võiks ujuma minna, kui Jie leiaks koha, kust saaks ujumistrikood....
No ja nii see õhtu läkski. Koht on seal väga ilus.,.. ja mida aeg edasi, seda mõnusam on niisama inimestega rääkida.. Vana olija on ikka kergem olla kui uus tulija....
Ja meie plikad ka varsti juba siin.. Eeldavasti siis teisipäeva varahommikul....
Kui ma ausalt tunnistan, siis nagu polegi miskit rääkida. Elu saab vaikselt rööbastesse...
Täna sain esimese palga... Tööl tegin hoogsalt tööd, nii et tõesti, millekski enam aega ei jää. Internetti ei jõuagi... Kuigi jah, täna oli nett tegelt maas.. Juba eilsest tegelt... Aga jah, teha on ilma selletagi nii palju. Ja see on hea...
Nii et tööl hästi. Ainuke asi, et ikka võitlen oma arvutit. Mitte, et ma teeks seda põhimõtte pärast, aga ma tõesti ei saa pisimatki asja ilma selleta teha. Näiteks koopiamasin teeb ainult halli pinda. Selleks, et saada mingist asjast koopiat või mingist pildist suurendust, tuleb see sisse skännida, siis Photoshopis hästi kontrasti panna, ja siis ehk printer suudab miskit ära teha.....
Sumit lubas küll, et arvuti tuleb, aga samas küsis, milleks mul seda enam vaja läheb, et nüüd ju tuleb praktiliselt töötada.. Kas disainimine pole praktiline? Ega mina neid kangamustrite kujundusi teha ei taha.. Mul ikka kästakse seda teha.....Ja kui muud praktilisemad tööd on antud tegemisse, aga järjekord on pikk, siis on ju hea, kui ma suudan aja kokkuhoius midagi „mittepraktilist” vahele teha...
Õhtupoole arvasid tüdrukud, et kuna arvuti on liig aeglane, siis seetõttu ja ka Sumiti ärrituseks, läksin tema arvutisse tööle. Sain vaid paar minutit olla, kui ta avastas.. Küll ta sõimas Yogakshit....... On ikka nõme mees....Kõiki sõimab... Õnneks mind mitte....
Ja muud tööl ei juhtunudki....
Õhtul käisime Pear Palace’ hotellis taas õhtusöögil. No ma söön kodust toitu, nii et võin ka hiljem minna...Tegelikult võtsin pärst ühe banaanilassie. See on alati hea nii maitselt kui tulemuselt.....
No ja siis tutvusin uute tulnutega... suhtlesin vanadega, kes olid vahepeal reisimas olnud, siis ka nendega, keda lihtsalt paar päeva ponud läinud, ja siis jätsin hüvasti Laimine’iga... Selle chilli multatist sakslasega...
Ja siis ikka käis jutt reisimise teemadel ja millist sõitu nädalavahetuseks valida.... Noh, ma pole ikka targemaks saanud. Jadhpuri ja Uidapuri ei soovitata ka minna.. Nagu ka Jaisemer’i ja Coasse.. See vihm teeb asja ohtlikuks.. Nii et variant on Pushkar või mingi küla Jaipuri lähedal, kus saab elevandisõitu teha ja india tantse nautida... Või siis saab ka shoppata, sest ma pole korralikku shoppamist Pink Citys teinudki.. Vaja otsida, kus saaks lihtsat t-särki, siis ilusaid salle, kangast kotti, öösärgi moodi asja reisuks ja vannituppa minekuks.... wc-paberit ka..
Või siis võiks ujuma minna, kui Jie leiaks koha, kust saaks ujumistrikood....
No ja nii see õhtu läkski. Koht on seal väga ilus.,.. ja mida aeg edasi, seda mõnusam on niisama inimestega rääkida.. Vana olija on ikka kergem olla kui uus tulija....
Ja meie plikad ka varsti juba siin.. Eeldavasti siis teisipäeva varahommikul....
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home