Kui keegi juba märkas, siis ma pole kirjutanud pühapäevasest tuurist Pushkarisse.
Pushkar on väike linnake mägede vahel. Peamisteks vaatamisväärsusteks on järv ning siis tempel püramiidikujulise mäe otsas. Tegelikkuses on seal muidugi veel templeid. Ja linnake on täis turiste, kuigi seal ei ole otseselt midagi vaadata. See-eest on jälle võimalik hästi palju shopata, seal on ka palju hotelle ja söögikohti, ja linn on ka ise üsna armas.
Meie lahkusime Jaipurist hommikul 5.30 ja buss sõitis läbi ka Ajimeri linnast. Nüüd ma siis teangi , kus see Ajimer on. Nimelt Pink City, Jaipuri vanalinn, mis on üleni roosa, on ümbritsetud roosa müüriga, millel igas suunas väravad. Ajimeri Gate on see suund, mis tuleb mul võtta, kui tahan Durgapura linnajaost Barkhat Nagari minna. Peatus on sel juhul küll Tonk Fartak, mitte Barkhat Nagar. Ja kui tahan älle tööle sõita, on suunaks Sanager....
Aga jah, magada sain siis kaks tundi, sest 4-st ülesse, 5.30 buss... Ja 8.30 olimegi siis Pushkaris. Bussijaama ümbrus oli küll üsna naljaks. Mõtlesin algul, et kas tõesti selles külas pidi olema suur turg... Aga jah, edasi lonkides leidsime mingid nooled turistidele ja üks tempel hakkas kõrgel mäe otsas kumama... Kui me aga tänavaid ja teid mööda sinna poole läksime, jõudsime tõelisse kaubandusmekkasse... Tänav, mis hargnes ja väänles oli täis kõikvõimalikke kaubitsejaid.... ja teate, kui mõnus, siin hindud ei vaadanud valgeid nii õudaslt....
Mingi hetk ilmus kuskilt välja mees, kes poetas roosiõis pihku ja kutsus kuhugi... majade vahelt paistis avarus ja ....suur järv.....
Meil tekkiskohe katlus, et nad tahavad kindlasti järvevaate organiseerimise eest raha.... Aga mees pani meid treple istuma ja hakkas rääkima. Mingi hetk tuli minu juurde ja võttis mult käest kinni, ja siis ka Flaviol ja pand meid roosa kanga peale trepile istuma... Jie ja Lisa viidi eraldi, .......ühe noore mehega kaasa. Ma ei saanud üldse pihta, mis oli, aga vanamees rääkis loo India jumalatest ja et Brahma või Shiva (jälle läheb meelestmilline neist) on pärit Pushkarist ja et see järv on sellega kuidagi seotud.... Pushkar siis tähendavat järve ja siis veel midagi.. Püüa sa sellest hindude inglise keelest ja hindu nimedest aru saada...
Ja siis ta hakkas kõike head ja ilust soovima ja palvetama... ja käskis meil roosid vette visata ja siis saime punased täpid ja riisiterad otsa ette.. ja värvilistest lõngadest nöördid ümber käe.... Flavio paremale, ma jälle vasakule käele.... Alles hiljem sain aru, et meile pandi eraldi kätele, kuna arvati, et me oleme abielus või euroopalikult öeldes siis paar. Ei tea, kust nad seda võtsid, sest ma olin Flaviost täitsa...Ja kust kõik need hindud võtavad, et just meie oleme paar... Ju siis on meis midagi sarnast? Igastahes Flaviot õnnistati eduka töö ja rahaga. Mind ka eduka tööga aga koduõnnega. Ja öeldi, et nüüd meil tuleb palju lapsi...:D Jah, alles siis saime pihta.... Sest Lisa ja Jie, kes tagasi tulid, olid randmepaelad saainud ka paremasse kätte, mitte nagu mina...., kel vasakus.

Ja nagu Indias ikka, käis rahaküsimine sinna juurde. Lisa ja Jie olid mõlemad andnud 150 ruupiat, aga meie tingisime Flavioga perepileti 50 ruupiale..... Noh, need tahtsid siin ikka 150-400 dollarit saada..... Aga näe, panind mööda turistidega.. me ju kohalikud...
Igastahes, pidime siia tagasi tulema, kui meil lapsed käes:D.....Nõnda kästi....

Noh, läksime siis aga tänavat mööda edasi... Nii isu oli shopata, aga tahtsime ikka midagi tarka selle päevaga ära teha ja mõlesime, et tempel esimesena, tagasitulles on targem osta, sest siis kotiraskus ei sega....
Ja äkki olime me jõudnud pisikesele väljakule, mille ääres roof top restoran Baba. Daria oli meile seda soovitanud.... Käskis ka ikka sealset lassiet proovida. Meil oli hommikusöök söömata, siis sinna me suundusime. Ja kuna hommikusöögi juurde käib ka lassie, siis otsustesime selle kohaliku joogi ära proovida. Kohaliku selle mõttes, et kohaliku eripäraga joogi. Noh nagu igal maal voi siis rajoonis on mingid erilised toidud-joogid, mida siis ka turistidele pakutake.
Nimelt piimapoodides müüakse magusa keefiri taolist jooki nimega lassie. Söögikohtades on saada seda tavalist lassiet kui ka erinevaid maitseid puuviljadega või shokolaadiga segatud jooki... Ja siin oli siis pakkumisel Special Lassie.
Et siis võtsime endale need Special Lassied, mis sellele linnale iseloomulik jook ja Flavio ja Jie võtsid juustu-tomati soojad võileivad, Lisa mee-banaani pannkoogi ja mina puuviljade mix pannkooki. Kui me väljas sööme, püüame alati midagi mitteindialikku süüa. Ja kuna siin puuvilju just palju pole, arvasin, et mixpuuviljad on hea idee...
Pannkook küll miskit erilist polnud, aga lassie oli väheke naljaka maitsega. Rohelist värvi ja mingid tükid olid sees. Mina ja Jie pidasime seda lihtsalt mingi kohaliku taime joogiks, mis kummalisemaitsega,Lisa aga,kes sirvis oma Lonely Planetit leidiski info selle joogi kohta.
Lugesin siis Lisa Lonely Planetist, et siin linnas on keelatud suitsetamine, alkoholi tarvitamine kui ka liha söömine, aga see-eest on siin eriline lasse, mille sees on kanepilehed. Ahah, siis see ongi see jook. Ja kui me seda jõime, siis ettekandja käis juttu ajamas, et tema lemmikjook, ja kas meile ka meeldib, ja kas me ikka teame, mis see on. No me ikka kiitsime takka, et olme sellest kuulnud... aga esimene kord. Miskipärast ettekandja jäi väga vaikseks ja kadus....
Nojah Lisa vist teadis ennem selle joogi kohta, sest ta võttis tavalise Special Lassie, aga me ülejäänud võtsime Baba Special Lassie, mille arvasime olevat esimesest eineva vaid dekoreeringult. Hiljem saime teada, et see on kangem.... Noh, mingi turistitrikk oli me meelest see jook. Nagu ikka, reklaamitakse, aga ei midagi. Ainuke,mille poolest erines, oli kummaline maitse, roheline värvus ja kallim hind. Tühjendsime oma lassied siis ära ja edasi, meil ju mägi ootas.....
Uksel aga üks ettekandjatest tahtis meile seda rohelist plöga siis müüa. Nmelt ametlik nimetus peaks sel olema marihuaana või nii. Nii palju targemaks olin ma sellest möksist, mis joogi komponendiks, siis saanud selle poole tunniga.... Aga oleks võinud ikka enne teada, mitte taganjärgi....
Kuna me olime templi teeotsast mööda pannud ja väga kaugel, hakkasime tagasi kõmpima... Väljas oli tohutu kuumus.... Ja ma hakkasin uniseks jääma.... Jie väitis, et tal on kuulmisega häireid ja väga kummaline kraam oli seal joogi sees.. Jah, isegi Flavio oli kuidagi kummaline... Ja me kõik olime kuidagi väga vait.... Kuumus....Mäe jalamil, seal, kus järsud trepiastmed ülesse, seal teatas Jie, et tema ei suuda ja vaja kohe tagasi minna.. Tee oli pikk, ta hakkas jonnima ja paranoitsema. Kuumus, Jie kantseldamine. Ma ei teadnudki, et see tee on nii pikk..
Jie muutus paranoiliseks, tahtis kõikjale helistada, aga kui helistas, siis ei tulnud sõna suust ja pani segast... teda oli raske kantseldada, et ta auto ette ei astuks, et ta lollusi tegema ei hakkaks ja mõtetuid telefonikõnesid ei võtaks, millest keegi aru ei saaks.. Sest neid ta tegi suures pananoiatamises. Kõll helistas ülemusele, küll autojuhile, küll Swatile küll kellegile veel. Õnneks enamik kõnet vastu ei võtnud....
Ühes aga olime selged. Hetkel küll shoppamisest välja ei tule. Kuna Jie oli täitsa mitte enda moodi, iis leidsime, et on targem kiiremat teed koju tagasi minna...

Bussijaama jõudes tuli välja, et busse ikkagi enne 3,5 tundi ei lähe.. Päike kuumas lagipähe ja kuna Jiel oli halb ja ka meil teistel oli enesetunne kuumas üsna kehvaks läinud, siis otsustasime valge turisti kohaselt hotelli otsida ja välja magada... Võõramaalasena ei tasu iial kindel olla, et keegi sind ärakasutada ei püüa...
Õnneks saime usaldusväärset infot kahe briti poisi käest, kes juhatasid meid mingisse hotelli. Kuna Jie oli üsna raske käsitleda, siis palusime ka arsti kutsuda. Ikka kindlam. Arstionu tuli, kui me juba magasime. Kõik neli saime kaks tabletti sisse ja kaks pidime õhtul võtma. Arstionu tundus väga harjunud olevat siinsete turistide lassihaigusega.... Huvitav, miks see siin lubatud on ja miks sel juhul lahjemat ei tehta? Kuskil pole ei hoiatust ega seletust, mis see on... kas või seletust, et seda juuakse õhtul, kui väljas enam kuumust pole. Kuumus nimelt ei käi selle joogiga kokku....
Meie siiaralt uskusime selle olevat lihtsalt natuke kummalise maitsega joogi, mis siis mingi kohaliku taimega segatud. Et uus ja huvitav ja turistilik. Nii nagu ikka igas kohas kuhu reisid....
Paar tundi magatud, olime kui uued inimesed. Täiesti värsked. Shoppinguisu oli aga läinud. Võtsime ühe euroopapärase eine katuserestorans ja suundusime bussijaama poole. Puht juhuslikult nii nagu Indias ikka, oli ees just Jaipuri buss (sellist plaanis polnud olemaski ja keegi polnud kuulnudki...) ja veel mugavam kui muud bussid....
Ostnud lisaks banaane ja küpsiseid ja krõpse kaasa, sest me olime äkki nii näljased...keha vajas tohutult energiat peale sellist elamust......saime lõpuks mõnusa sõidu koju. Buss oli väga täpne, piisiavalt mugav ja õues polnud enam ka tapvalt kuum... Ka vaade aknast oli palju ilusam kui Agara sõidul. Siin on isegi suured maanteed ja kiirtee rahakasseerimise punktid... Ja teede ääres on uued majad. Täitsa ilusad isegi....Puskar on ikka üle kõige. Lihtsalt, siia tuleb taasi tulla ikka shopinguks, mitte lassiet jooma. Nii et jah, jääge ikka tuttavate toitude ja jookide juurde..... Indias on niigi palju väga teistmoodi sööke. Peaks juba vürtsiseks eluks piisama...
Ainuke asi, mis mind selle bussisõidu juures segas, oli see, et tohutu suur rohutirts oli otsustanud mind ründama hakata. Iga kord hüppas ta minu peale... No ma ei tea, millega ma olin ära teeninud.. Ja ei ea, kas see ongi see tüüp neid rohutirtse, kes pidid kõvasti hammustama ja karjadena rändama... Igastahes mul oli temaga jube häda ja lõpuks panid juba kõik bussisolijad tähele kuidas ma hüppasin ja mässasin millegiga.... Kui nüüd tagantjärgi mõelda neile tavalistele tibatillukestele rohutirtsudele, keda ma siin esimesel kahel nädalal oma toas tapsin, siis ma olin ikka õnnega koos, et mul selliseid koletisi kapis polnud......

esmaspäev, 4. september 2006. a.

Kuna pühapäev oli mul kohe selline, mida kuidagi tavaliseks nimetada ei saa, siis sellele tasakaaluks oli esmaspäev väga tavaline. Ainult Flavio ei ostnud hommikul küpsist....
No ja nüüd ei tea ma ka seda, mis Anust saab. Anu pidi meie majja tulema nende kahe tüdruku asemele, kes siia ajutiselt toodi, aga need tüdrukud leidsid, et nad ei koli välja, sest neile meeldib siin enam kui kuskil mujal. Nii e Anu läheb siis ikka kas Sinisesse Majja või JKSMS-i. Eks neil olegi Kätliniga koos parem. Mõlemad uued ju. Siis on hea, kui keegi teine ka uus. Vanematel olijatel on juba väljakujunenud päevaplaan, mis esimestel nädalatel väga erineb uute omast, kes sisi tööl ei käi ja veedavad tühjalt või pooltühjalt oma päevi....
Aga jah, ma juba harjusin selle Anu-mõttega ära... Ja nüüd sain veel teada, et Swati pole ikkagi Anu buddy. Siin Indias pole miski kunagi kindel....
OK, Seth ootab. Lähme kahekesi JKSMS-i ühe türgi tüdruku sünnipäevapeole.....
Pidu oli selline vaikne ontlik pidu. Seal maas on alati peod ontlikud. Meie päralt on kogu katusiis millele on pandud äärtesse küünlad... Ja siis istume patjadel ja suhtleme..
Tegelt ega seal polnudki palju rahvast: kohalik perekond, siis vist paar sünnipäevalapse hindust sõpra, 2 aieseccarit, kamp Jaapani Osaka aieseccareid, kes tegid Indias tutvumistuuri, ja siis JKSMS maja elanikud, Sinine Maja ja meie majast siis Set ja mina...
Selle maja peremees pidi olema väga haritud mees ja tema jutu järgi ta ka palju Euroopas rännanud, aga ta tuli peo lõpus minuga imelikku juttu ajama, et ta olevat mind terve õhtu vahtinud, aga ma olen nii reserveeritud ja ei ava ennast.. talle siis vist... Aga et ma ikka väga kena inimene ja olen väga teretulnud sinna majja... Naljakas küll. Mu meelest ta teistega ei suhelnud... Ja miks ta sellist juttu ajas ja huvitatud nii väga oli....Ma ütlen, hindud on kummalised. Õige tihti...
Aa, tegime jälle poistega nalja selle India moodi käest kinni käimise kohta. Muideks, hotellis oli üleval silt, et käituda tuleb korralikult ja siivsalt ja et avalikult mees ja naine käest kinni käia ei tohi. Aga mehed võivad jah? Siin nad käivad jah... Ja muideks, meestel on siin maal ka tavalised lillekujulised kuldkõrvarõngad või siis sõrmused suurte kividega.. Selline nn naiste mudel...