Eestlased
neljapäev, 30. november 2006. a.

Jah, ma pole siiani netti saanud. Õieti eile küll Doc’i hambaarsti kabinetis sain, aga ega ma siis saa blogsse minna, kui patsient niuksub puuri all... Muideks, Doc tegi mulle tasuta hammaste ülevaatuse. Ma olin üsna üllatunud. Tema kabinet ja tehnika seal üsna kaasaegne. Ainult, tol pole väga mugav. Tema muidugi ütles, et see on taotluslik, et siis patsient ei jää magama tooli. Jah, mul on tõepoolest Eestis alati probleem, et nii mõnus on, et uni tuleb peale ja suu vajub kinni....
Jah, nagu Indias ikka, pole me koju ikka netti saanud. Supreet täna lubas jälle mulle 2 minta pärast tagasi helistada ja teatada, et mis kell saame. Noh, ma lähen täna parem internetikohvikusse.....

Mis siis vahepeal saanud? Ei midagi. Tänase nädala nimi võiks olla „Eestlased”.
Nimelt on siin nüüd kokku 5 eestlasest traineer’plikat. Kristiinal olid siis kuni täna varahommikuni külas Tartu poisid Kulpa ja Vahur (nende bloggi: meieindias.blogspot.com), ja Kätlinil on kuni 15-ndani külas Kaur. Tallinnast vist. Ja täna öösel peaks talle saabuma veel üks meessoost sõber külla.
Igastahes, kui ma esmaspäeval plaanisin pidu Bharkat Nagari rahvaga ja siis lisaks veel need kaks poiss, kes Kristiinal külas ja siis ka Kätlin, siis juhtumisi tuli Kätlin sõbraga, ja sõber eestlane. No ma ei tea, ma pole elus välismaal nii paljude eestlastega kokku saanud. Nüüd naerdaksegi siin juba, et küll see Eesti ikka on kole suur maa, et 8 eestlast Jaipuris... Või et briti invasiooni asemel on nüüd eesti invasioon.
Noh, ja kus sa siis sellega. Lõpuks tuli ka Supreet ja Forrest külla, ja Leonard. Ja hiljem ka Adi ja Nick.... Nii et jah, vaiksest õhtust sai jube tore õhtu. Ainult et kõigiga oleks tahtnud jube palju rääkida, aga aega ei jagunud....

Eestlased ikka eestlased. Anu kunagi igaks – juhuks ostetud viinapudel läks eestlastle ülihästi peale. Noh, tegelt oli jube külm rõdul, aga kõik tahtsid ju seal istuda... (Noh, tegelikult Supreet ütles, et kraade oli 20. Oleme vist ärahellitatudJ.) Ja nagu eestlased ikka, panevad nad ka teised viina usku. Tuuli ja Kristiina olid jaapanlase Hiro õpetanud viina puhtalt jooma. Hiro on natuke nagu Jie. Nagu kartlik ja häbelik, aga samas õpib väga kiirelt teiste pealt. Kui ta on tõesti nagu Jie, siis koju minnes on ta hoopis teine inimene....

Noh, minul oli ikka antibiootikumi kuur peal, millest poleks muidu midagi olnud, aga arst oli mulle pannud peale ka juurvilja-puuvilja dieedi. Mitte midagi tahkemat nagu süüa ei võinud ja siis just oli mul jube magusa vajadus. Olin teistele magustoite teindud ja siis Theresa ja Odile tegid pannkooke, ja siis veel küpsised... ja siis tõi Kulpa külakostiks Tuuli Tõmmu komme. Kujutate ette, Tõmmu kommid ja mina pidin pealt vaatama!!!!!!
Noh, ülejäänud päevad on läinud ilma peota, aga eesti poisid on ikka meil siin külas käinud.....
Tesipäev-kolmapäev olid viimased tantsutunnid. Reedel läheme õpetaja poole koju külla. Ta ütles, et ta hakkab meid taga igatsema. Noh, kui Tuuli ja Kristiina hakkajad on, siis panevad uue grupi kokku.....

Aa, nüüd oleks küll võinud põhjamaade õhtu teha. Tegelt saabus esmaspäeval siia ka Doc’i sõber Anna kes 16 aastat juba elab nii, et 6 kuud talvel on Goas ja siis ülejäänud osa Soomes Porvoos. Nimelt on Anna venelanna, kes 16 aastat soomlasega abielus. Nii et jah, teisipäev õhtul oli ta ka meiega ühinenud ja kolmapäeval toodi ta minu hooldada. Noh, venekeele praktikat sain. Ma ise oleks küll soomet eelistanud, aga Anu pakkus algul vene keele välja, ja loomulikult Anna eelistas seda.
Noh, on ikka naine, küll temaga ikka juhtub õnnetusi. Bombays taheti teda vist prostituudiks teha, mitte et ta oleks tahtnud, aga organiseerimatus ja önine saabumine ja pahad mehed ja kokku tuligi selline jutt. Aga jah, sees seik lõppes õnnelikult. Samas, eile õhtul, kui olime ta kell 6 tema korterisse viinud, varastati tal raha ära. Noh, kõlas hulelmini algul, aga tegelt oli vist tegemist avid rahavargusega ja tegi seda teener. No kuna ta rahast ei hoolinud eriti, siis ütleme nii, et õnnelik õnnetus. Aga jah, eile oli ta shokis....

Mis veel? Täna käisin haiglas arstile nägu näitamas. Nüd olen officially terve. Alates laupäevast kui paks pahandus välja tuli, oleks justkui ka minust kõik pinge kadunud. Ma ei suuda muud teha kui naerada ja õnnelik olla. Olen küll kogu aeg Indiat nautinud, aga samas, nüüd olen see tüdruk, kes olin Eestis. Ennem siin Indias olin kuidagi mitte nii lobiseja ja nagu mõtlikum kui muidu. Oli see nüüd kohanemisaeg või püüdsin sellega rohkem infot endasse saada ja vaataja rollis olla, aga nüüd on see siis läbi. Olen jälle kohe päris mina ise, see kindel plika, kes happy ja saab ise hakkama. Noh, tegelt eks mul see november oli üks imelik kuu, aga tundub, et kõik hakkab lahenema ja jälle ülesmäge minema.
Aga jah, koos selle paha vaimuga, millest ma lahti sain....On mul sees jube väsimus, millele põhjust nagu pole. Olin ju eelmine nädal kogu aeg voodis ja sain magada rohkemgi kui tahtsin. Aga nüüd magaks ja magaks ja magaks.....

Aa, teisipäeval käisin ma Anu tööjuures. Ametlik tööpäev lausa. Hommikul läksin temaga ja õhtul läksime koos edasi tantsima. Istusin siis päev otsa nende raamatukogus ja tuhnisin kõik tekstiiliraamatud läbi ja nii paljukui aega oli, ka ajakirjad. Lahe, mõte hakkas kohe tööle. Kui ma nüüd veel Tuuli firmas sama teha saan, siis olen juba piisavalt rahul. Aiesec pole suutnud mulle Ülikooli Raamatukogu sissepääsuluba suutnud organiseerida. Aga noh, polegi vaja.... Ülejäänud saan juba ka internetist.
Aa, ma tahtsin elda, et mu fimast lahkumine saab palju enam kinnitust, et oli ikka õige otsus. Kui nägin Anu firmat, siis nägin kui profesionaalne see on. Korralikud töölauad, arvutid, ruumid, printerid, programmid, raamatukogu.... Muideks, firma on väga suur ja uues majas, ja kõik inimesed töötavad arvutitega. Ja uute arvutitea......Iga üks teeb tööd ja teab oma kohta. Noh, reeglid on, aga need reeglid olid ka Siyaramis... ja veel rohkemgi. Aga jah, see, et Siyaram, mis tahtis olla parim firma, selles isegi koopiamasinad ja must-valged pinterid, ei töötanud... Rääkimata arvutitest, töölaudadest, ruumist ja akende puudumisest, mis tekitasid tunde nagu töötaks kaevikus. Ja loomulikult polnud ühtegi raamatut ega ajakirja vaadata...... Ja mis töökorraldus veel oli. Jah, eks ma ikka teinekord mõtle, et äkki ma olen ise mingi liiga pirts, aga kui ma nüüd näen, et teistel on ikka palju korralikumad töökohad ja tingimused.......

Ok, kell on juba pool 5 õhtul. Kui 5-ks netti saan, siis on isegi hästi. Ja peale seda juba õhtu ja ... Ja nii need päevad lähevad.
Aa, kui kõik hästi läheb, siis 2 nädala pärast lähen ma Kätlini ja ta sõpradega või ainult ühe ta sõbraga nädalaks Nepaali.....