Esmaspaev,14. august 2006. a.
Täna hommikul tööle tulles nägin yht koera meie maje ees istumas ja puu otsa vaatamas... Ei tea küll, mis seal oli... Koerad ju siin liha ei söö...või kust nad seda peaks saama? Inimesed ei anna, ja muu liha jookseb kõikjal tanaval ringi, aga neid ei huvita...
Ja teate, mis seal oli? Roheline ilus papagoi!!! Nii et papagoi oli jälgimist ja tagaajamist väärt...:)
Aga jah, imelisi loomi siin ikka leidub...ja loodus on ilus... Ja üldiselt on siin tore, kui tervis jalle korda saab. Hetkel nagu tundubki korras, aga mine tea, mis saab...Ei tasu kunagi kindel olla...
Ja siis meie rikkalikuks võilevaks, mida meile iga paev teha ei raatsita, on röstimata röstsai, millel kurgiviilud vahel... On ikka koonrid kõll. Tahavad maksimaalselt meie pealt teenida...Aga noh, ikka parem kui mingi võrtsine pruun löga.....
Lubasin sõbrasuhetsest rõõkida...Ja kuna mul hetkel tool midagi teha pole, sest kõik alles tulevad – hilinevad, siis kasutan võimalust.
Siin peab igaüks end sinu sõbraks. Ok, ma olen valge ja igaüks tahab olla ka mu sõber...Aga ega üldiselt ka nad vist tapselt ei tea, mis sõprus on. Enam-vahem iga inimene tänavalt. No nad ise on ka uhked selle üle, et avavad igale inimesel oma südame. Käskisid mul ka avada...No aga ma tahaks ikka vaheke privaatsust ka... Või natuke rohkem kui väheke...
Aga jah, see on see üldine sõprus... Siis aga on see sõprus mida tänaval võib näha. Osad mehed käivad käest kinni. Ja see pole selline väga mehelik käest kinni hoidmine, vaid sõrmed põimitud ja õrnalt.... Kui juttu räägitakse, siis ka hoitakse käest kinni jne.. Iga päev võin vahemalt 5- 10 paari näha. Ja mitte ainult noored, vaid ka 50-60 aastased mehed. Õhtuti ja nädalavahetuseti ja ilusates kohtades näeb neid enam. Nii et meil on tunne, et nad on homoseksuaalid ja kaivad romantilistes kohtades jalutamas. Aga neid on tõepoolest palju, sest ma ei liigu ju palju ringi... Ja isegi meie gay’d ei ole nii pehme kaest kinni hoiakuga... Aga noh, Alice küsis oma ülemuse kaest ja too tegi suured silmad,et mis asi see veel on ja mis need mehed koos peaks tegema? No nii loll kah ei saa olla...
Teine asi on india lapsed. No pole nad midagi nii armsad. Mõned jah välimuselt, aga mitte kõik. Ja kui ma varem pidasin ennast super suureks lastearmastajaks, siis nüüd ma neid ei kannata. (Seee käib ikka vaid india laste kohta). Neil pole mingit kasvatust, röögivad ja tõuguivad ja rebivad ja löövad.... Mingist hetkest küll märkad, et lapsed on hästi kasvatatud, aga ma arvan, et see on nende inglise koolide range kord ja neile kohale jõudev klassisüsteem. Aga jah, ma paneks need lapsed kõik kinni kuhugi. Ja vanemad, need nagu ei saa laste kasvatamisest õlde miskit aru... Tõelised karjaloomad ma peaks ütlema!!!!
Täna hommikul tööle tulles nägin yht koera meie maje ees istumas ja puu otsa vaatamas... Ei tea küll, mis seal oli... Koerad ju siin liha ei söö...või kust nad seda peaks saama? Inimesed ei anna, ja muu liha jookseb kõikjal tanaval ringi, aga neid ei huvita...
Ja teate, mis seal oli? Roheline ilus papagoi!!! Nii et papagoi oli jälgimist ja tagaajamist väärt...:)
Aga jah, imelisi loomi siin ikka leidub...ja loodus on ilus... Ja üldiselt on siin tore, kui tervis jalle korda saab. Hetkel nagu tundubki korras, aga mine tea, mis saab...Ei tasu kunagi kindel olla...
Ja siis meie rikkalikuks võilevaks, mida meile iga paev teha ei raatsita, on röstimata röstsai, millel kurgiviilud vahel... On ikka koonrid kõll. Tahavad maksimaalselt meie pealt teenida...Aga noh, ikka parem kui mingi võrtsine pruun löga.....
Lubasin sõbrasuhetsest rõõkida...Ja kuna mul hetkel tool midagi teha pole, sest kõik alles tulevad – hilinevad, siis kasutan võimalust.
Siin peab igaüks end sinu sõbraks. Ok, ma olen valge ja igaüks tahab olla ka mu sõber...Aga ega üldiselt ka nad vist tapselt ei tea, mis sõprus on. Enam-vahem iga inimene tänavalt. No nad ise on ka uhked selle üle, et avavad igale inimesel oma südame. Käskisid mul ka avada...No aga ma tahaks ikka vaheke privaatsust ka... Või natuke rohkem kui väheke...
Aga jah, see on see üldine sõprus... Siis aga on see sõprus mida tänaval võib näha. Osad mehed käivad käest kinni. Ja see pole selline väga mehelik käest kinni hoidmine, vaid sõrmed põimitud ja õrnalt.... Kui juttu räägitakse, siis ka hoitakse käest kinni jne.. Iga päev võin vahemalt 5- 10 paari näha. Ja mitte ainult noored, vaid ka 50-60 aastased mehed. Õhtuti ja nädalavahetuseti ja ilusates kohtades näeb neid enam. Nii et meil on tunne, et nad on homoseksuaalid ja kaivad romantilistes kohtades jalutamas. Aga neid on tõepoolest palju, sest ma ei liigu ju palju ringi... Ja isegi meie gay’d ei ole nii pehme kaest kinni hoiakuga... Aga noh, Alice küsis oma ülemuse kaest ja too tegi suured silmad,et mis asi see veel on ja mis need mehed koos peaks tegema? No nii loll kah ei saa olla...
Teine asi on india lapsed. No pole nad midagi nii armsad. Mõned jah välimuselt, aga mitte kõik. Ja kui ma varem pidasin ennast super suureks lastearmastajaks, siis nüüd ma neid ei kannata. (Seee käib ikka vaid india laste kohta). Neil pole mingit kasvatust, röögivad ja tõuguivad ja rebivad ja löövad.... Mingist hetkest küll märkad, et lapsed on hästi kasvatatud, aga ma arvan, et see on nende inglise koolide range kord ja neile kohale jõudev klassisüsteem. Aga jah, ma paneks need lapsed kõik kinni kuhugi. Ja vanemad, need nagu ei saa laste kasvatamisest õlde miskit aru... Tõelised karjaloomad ma peaks ütlema!!!!
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home