Peaks vist miskit kirjutama...Pühapäeval te ju nii midagi minust ei kuule.... Aga mis sa ikka kirjutad...Tööl tegin veel mõned kujundused. Ja tundub nüüd, et neil hakkab minekut olema...
Ja lõpuks ilmus taas välja ka see kutt, kes muust firmast tellitakse arvutitega midagi tegema... No ma sain aru, et teisele arvutile oli vaid seina internetti, aga mingi ümberlaamendamine käis. No see arvuti on vist ikka jube loks. Meil keegi ei näeks vaeva seinte mahavõtmisega ja siis millegi vahetamisega... Mu meelest pandi sisse Windows 2000... Ja see oli uus nagu ma aru sain. Mis seal siis küll ennem oli...?
Homme pole ka Yogakshit tööl, ja teistel on kliendid, nii et jälle mõnus rahulik päev... Enne esmaspäeva, kui see imelik Anshu taas tööle tuleb ja oma arvutist Yogaksi välja puksib... Ja siis ma pean kindlasti mängima, et ma tundisin tast puudust...Anshust ma mõtlen...
Üldiselt olen vist üsna väsinud sellest toiduprobleemist, sest töökaaslased leidsid, et ma olen kuidagi läbi ja üldse ei naera... Ja lõunasöök oli taas nii vürtsine, et lõik mu meditsiinilise silumistöö jälle segi. Õudne, see viskas mul lõpuks nii üle.. Ma olin ikka teenri peale nii vihane. Ta teab, et meile peab vähem vürtsise toidu tegema, aga minu meelest lõunad on alati liialt vürtsised. Ja isegi, kui ma muidu olen söögi-joogiga ettevaatlik ja puhtuse etalon, siis ma vürtse mu keha ikka ei talu. Muideks, Jaipur pidi olema nii vürtsiste toitude piirkond, et isegi teiste osariikide hindud ei kannata seda toitu.... nüüd tuleb meelde jah, et keegi kurtis kunagi, et Indias on kõik toidud vaid curryga. No ei ole, pole siin sellest undki näinud.. nii et piirkonniti ongi vist see asi ikka väga erinev.
Aga jah, ma olin nii vihane teenrile ja perenaisele, et koju minnes olin kuni söögini omas toas. Kui ikka oled nii ära piinatud, siis ei suuda enam rõõmus olla, ja kõik tundub paha... Tegelt nii hull siin kah pole, täitsa talutav. Usun, et varsti hakkab taas jälle meeldima....
Ohran lahkus siis täna millalgi. Tema katusemajakesse kolis Alice välise sissepääsuga toast, ja Lisale jääb siis Alice tuppa. Ikka parem kui see ajutine keldrikorruse tuba, kus ma olin. Eks Lisa oli pettunud, aga siin on reegel, kes kauem olnud, saab ennem valida. No ja ma olin seal toas üldse üle 2 nädala – peaaegu 3.
Aga Ohran oli meil see robustne metsmees, kes sõi kõigele lisaks ka tänavatoitu ja oli ikka elus... Türklane noh, kultuurid ja elustiilid sarnased... Aga jah, tema oli see, kes kõige enam lihast puudust tundis, ja just täna õhtul, esimesel õhtul, kui teda polnud, tehti meile riisi kanalihaga.. No ei olnud hea eesti moodi kana riisiga, vaid mingid tükid kastmes, mis nägid liha moodi välja, aga maitsesid ikka sama moodi kui muu löga... See vürts tapab kõik maitsed....
Nii et ma leidsin, et selle söömine on mõtetu. Tundus, et tegelikult keegi väga ei nautinud...Kuigi kuu aega polnud siin sellist toitu olnud. Isegi eilne soja maitses enam liha moodi...
No jälle olid toidujutud, aga nii palju seda õhtut oligi. Seth ja Alice läksid reisile. Pidid küll koor rongile minema, aga grupid ja sõiduplaanid teised.
Meie aga olime Flavioga nii uimased, et väljaminekust polnud enam juttugi. Flaviol oli küll hommikul plaan, et õhtul, peale sööki lähme Subwaysse liha sööma.. Nüüd jäi see ka ära....
Daria oli ikka haige ja ülejäänud plikad ju nii uued, et ei oska kuhugi minna. Ja parem on ka, kui ei lähe.
Õppisime siis Lisaga hindu sõnu ja väljendeid..Katsetasime, kas teenrid saavad aru... Nendega saab alati nalja.. Nad väga inglise keelt ei oska, nii et kehakeel on alati mängus. Aga jah, tegelt saab mul ka tööl kogu aeg nalja...Nii et ma olen tegelikult üsna õnneseen....
Ja siis tegime reisiplaane. Kaameli karavani teeme varsti, sest see võtab reede öö kuni esmaspäeva hommiku, mis tähendab, et pean küsima vabaks laupäeva ja mõned tunnid reedest ja esmaspäevast.. Seda vist saab hetkel. Pikemad reisid peaks oktoobris-novembris tulema. Ühe mu plaaniga langeks kokku Alice’i Himaalaja-plaani aeg.... Sel juhul teeks muul ajal Lõuna-India mereranniku... Ülejäänud sõidu jääks jälle nädlavahetustesse. Paljud võimalikud täitsa ühepäevase kohaloleku ja öise sõiduga....
Homme lähme kuhugi linna shokolaadisheigile ja siis ülehomme Citytour’ile poolakast Ewaga.... Mul pole veel hetkel sellest mingit aimu, aga Ewale jubedalt meeldib organiseerida..... Nii et las inimesel siis elu nautida....
Ja lõpuks ilmus taas välja ka see kutt, kes muust firmast tellitakse arvutitega midagi tegema... No ma sain aru, et teisele arvutile oli vaid seina internetti, aga mingi ümberlaamendamine käis. No see arvuti on vist ikka jube loks. Meil keegi ei näeks vaeva seinte mahavõtmisega ja siis millegi vahetamisega... Mu meelest pandi sisse Windows 2000... Ja see oli uus nagu ma aru sain. Mis seal siis küll ennem oli...?
Homme pole ka Yogakshit tööl, ja teistel on kliendid, nii et jälle mõnus rahulik päev... Enne esmaspäeva, kui see imelik Anshu taas tööle tuleb ja oma arvutist Yogaksi välja puksib... Ja siis ma pean kindlasti mängima, et ma tundisin tast puudust...Anshust ma mõtlen...
Üldiselt olen vist üsna väsinud sellest toiduprobleemist, sest töökaaslased leidsid, et ma olen kuidagi läbi ja üldse ei naera... Ja lõunasöök oli taas nii vürtsine, et lõik mu meditsiinilise silumistöö jälle segi. Õudne, see viskas mul lõpuks nii üle.. Ma olin ikka teenri peale nii vihane. Ta teab, et meile peab vähem vürtsise toidu tegema, aga minu meelest lõunad on alati liialt vürtsised. Ja isegi, kui ma muidu olen söögi-joogiga ettevaatlik ja puhtuse etalon, siis ma vürtse mu keha ikka ei talu. Muideks, Jaipur pidi olema nii vürtsiste toitude piirkond, et isegi teiste osariikide hindud ei kannata seda toitu.... nüüd tuleb meelde jah, et keegi kurtis kunagi, et Indias on kõik toidud vaid curryga. No ei ole, pole siin sellest undki näinud.. nii et piirkonniti ongi vist see asi ikka väga erinev.
Aga jah, ma olin nii vihane teenrile ja perenaisele, et koju minnes olin kuni söögini omas toas. Kui ikka oled nii ära piinatud, siis ei suuda enam rõõmus olla, ja kõik tundub paha... Tegelt nii hull siin kah pole, täitsa talutav. Usun, et varsti hakkab taas jälle meeldima....
Ohran lahkus siis täna millalgi. Tema katusemajakesse kolis Alice välise sissepääsuga toast, ja Lisale jääb siis Alice tuppa. Ikka parem kui see ajutine keldrikorruse tuba, kus ma olin. Eks Lisa oli pettunud, aga siin on reegel, kes kauem olnud, saab ennem valida. No ja ma olin seal toas üldse üle 2 nädala – peaaegu 3.
Aga Ohran oli meil see robustne metsmees, kes sõi kõigele lisaks ka tänavatoitu ja oli ikka elus... Türklane noh, kultuurid ja elustiilid sarnased... Aga jah, tema oli see, kes kõige enam lihast puudust tundis, ja just täna õhtul, esimesel õhtul, kui teda polnud, tehti meile riisi kanalihaga.. No ei olnud hea eesti moodi kana riisiga, vaid mingid tükid kastmes, mis nägid liha moodi välja, aga maitsesid ikka sama moodi kui muu löga... See vürts tapab kõik maitsed....
Nii et ma leidsin, et selle söömine on mõtetu. Tundus, et tegelikult keegi väga ei nautinud...Kuigi kuu aega polnud siin sellist toitu olnud. Isegi eilne soja maitses enam liha moodi...
No jälle olid toidujutud, aga nii palju seda õhtut oligi. Seth ja Alice läksid reisile. Pidid küll koor rongile minema, aga grupid ja sõiduplaanid teised.
Meie aga olime Flavioga nii uimased, et väljaminekust polnud enam juttugi. Flaviol oli küll hommikul plaan, et õhtul, peale sööki lähme Subwaysse liha sööma.. Nüüd jäi see ka ära....
Daria oli ikka haige ja ülejäänud plikad ju nii uued, et ei oska kuhugi minna. Ja parem on ka, kui ei lähe.
Õppisime siis Lisaga hindu sõnu ja väljendeid..Katsetasime, kas teenrid saavad aru... Nendega saab alati nalja.. Nad väga inglise keelt ei oska, nii et kehakeel on alati mängus. Aga jah, tegelt saab mul ka tööl kogu aeg nalja...Nii et ma olen tegelikult üsna õnneseen....
Ja siis tegime reisiplaane. Kaameli karavani teeme varsti, sest see võtab reede öö kuni esmaspäeva hommiku, mis tähendab, et pean küsima vabaks laupäeva ja mõned tunnid reedest ja esmaspäevast.. Seda vist saab hetkel. Pikemad reisid peaks oktoobris-novembris tulema. Ühe mu plaaniga langeks kokku Alice’i Himaalaja-plaani aeg.... Sel juhul teeks muul ajal Lõuna-India mereranniku... Ülejäänud sõidu jääks jälle nädlavahetustesse. Paljud võimalikud täitsa ühepäevase kohaloleku ja öise sõiduga....
Homme lähme kuhugi linna shokolaadisheigile ja siis ülehomme Citytour’ile poolakast Ewaga.... Mul pole veel hetkel sellest mingit aimu, aga Ewale jubedalt meeldib organiseerida..... Nii et las inimesel siis elu nautida....
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home