Kadi jutt siis siin:



Noniii!

Lyhidalt kulges lend vipersusteta. Kohale jõudes tabas mind ikka
kultuurishokk kuigielu ja maailma näinud inimesena arvasin et mina küll
ei üllatu enam millegi peale. Delhi on mõistagi nilbe linn, aga tänaseks ei
tundu sitahunnikud tänaval enam kuidagi erilisemad kui banaan Veeriku
selveris. Olen hakanud harjuma ka selle "Hello Mam, how are
you!!"-tamisega ja soovimatu tähelepanuga. Tülikas tamuidugi on, ikka
taheti minuga pilti teha ja saadeti lapsi mulle kätt andma.
Öö oli Delhis, sealt järgmine öö rongiga platskaardis Udaipuri. No Udaipuron väike kõrbelinn Rajastanis ümber imeilusate järvede. Seal ma ikka pleesotasin endal naha punaseks eksole. Ujuda ei saa, vesi niii must :( Alamklass laseb vette kõik alatesväljaheidetest kuni olmeprügini ja päeva lõpus peseb seal veel ennast jariideid. Jälk natsa, aga silmale muidu ilus vaadata:) Vesi ma mõtlen.
No hommikusöök välirestoranis järvekaldal lossis polnud paha. Kohalikud
toidud maitsevad mulle ja üldiselt ma tunnen ennast kuninglikust soost
olevat, sest eestis ei saaks selle raha eest endale mitte midagi lubada
aga siin lehvitan aga viiesajaseid.Kõhutõve pole saanud ja ptyi ptyi ei
kavatsegi. Yhtegi süsti ma ei teinud, vana hea söetabla abiks
ja sääsekreem rongis magamiseks on siiani efektiivsed olnud :))No eile
terve päeva veetsime palmisaarel keset järve ja vaatasin kuidas oravad
mängivad, sisalikud jooksevad ja purskkaev
sillerdab. Päike on pealael,seda mapole enne näinud..Pole ka paha.No
siis kui palmidest tüdinesime viis riksha meid kesklinna kus leidsime
eluseffi rooftop resto, sellise lamatsitega. Tänavatel eriti
käia ei vinna,suht tüütu ikka see jõllitamine :)No hilisõhtul rongiga
jälle Jaipuri, kus mu Krõõt elab. See on Rajastani maakonna metropol ja
loodus on siin täitsa kõrbe oma. Õel siin ahvid jooksevad rõdul ja tahavad
tuppa toitu näppama tulla.Elevandiga ja kaameliga ma kasõitma minna ei
julge, audi a4 oleks kindlam, aga siin maal poleks meie mersude ja
lexustega midagi teha, sõidetaks mõlgid sisse hetkega.No ja kuna on nii kuum siis ma laisklen ja vaatan õitsevaid puid ja kuidas mustad noormehed naaberaias kriketit mängivad. Koju küll veel ei igatse.
Mehi on siin ebanormaalselt palju, maisaa aru kuhu
need naised peidetud on. Mehed on koledad ka, eesti omad on mill korda
etemad.
Et siis kogu selle igava mulli point on see,et
mul on siin chill olla:D


18.05.2007