esmaspäev, 11. september 2006. a.
Mõndadel inimestel on täna sünnipäev, mõndadel aga homme. Neile kõigile soovin õnne....
Mu töökaaslasel oli ka täna sünnipäev. Jagas mingit India mõistes pirukat ja siis mingit biskviittorti.... No ma peaks ütlema, et Eestis ei võtaks ma sellist kreemivärki suu sissegi ja loomulikult india toitu ka... Aga noh, siin läheb kreemikook küll. Õigemini, ma ei oska siin seda kuhugi vista ja järgi jätta ka avalikult ei kõlba... Nii et sõin siis ära.....
Ja Anshu vist ootas et ma talle öösel helistan ja õnne soovin, aga ma alles siis avastasin, et mul ta numbrit pole....
Tööl täna miskit muud erilist polnud.. Isegi ühtegi elektrikatkestust polnud. See vast oligi eriline....
Bossid sõitsid meil laupäev ära USAsse. Nii et sellist tegemist meil pole. Lihtsalt oma töö vaja ära teha... Eks ma siis teen, palju oskan. Pidin küll veel Sunitaga laupäev lähemalt vaatama, mis kõik vaja teha, aga ta ei ilmunudki minu ajal kohale....Pärast olevat küll tulnud, aga vaid 15 minutiks. India lubadused... Nagu alati....
Kuna ta oli lubanud mulle väravavpassiallkirja anda, siis tuli mul see suurimalt ülemuselt küsida. Ma ei teagi, kes seda minu eest küsima läks...ja miks ma ise ei võinud minna... aga noh, India kombed... Igastahes kutsus Mr. Katta mind oma kabinetti ja kõiki värisesid. Kuidagi juhtus ka nii, et palju rahvast seisis kabinetis äkki ka minu taga.. Ja siis Mr. Katta rääkis hoopis sellest, et and lähevad nädalaks ära ja firma jääb minu hoolde. Et kõik peavad alluma mulle ja kui mul vaja läheb raha, siis seda saan mingi minu kõrval seisva mehe käest.. No ma ei tea, milleks ta seda rääkis. Ma küll ei usu, et nad mulle raha annavad.. ja mina firma hoidja ma olen.. Aga noh, kunagi ei tea, mis nad mõtlevad. Võibolla neile on tähtis, et valge inimene oleks siis pea.... Et see oleks nagu miskit erilist....
Ühesõnaga ma siis kohe ei saanud juhust kasutamata jätta ja tegin valge inimese moodi nalja.....(Lihtsalt hindud ju ülemuse juuresolekul nalja ei julge teha. Rääkidagi ei julge...)Noh, et kui raha, siis mul on seda alati vaja... Ise olin jube õnnelik oma hea nalja üle. Paljud mu selja taga ka naersid vaikselt.. Aga kas see oli nüüd naljakas või püüdsid nad minuga solidaarsed olla...No et valge plika teeb nalja... Igastahes seepeale raha küll ei tulnud, aga allkirja väravapassi sain küll.. Sain aru, et minu sinna kabinetti kutsusmine oli midagi erilist, sest kõik vaatasid mind pärast pikalt ....ja suurte silmadega....


Töölt läksin siis otse bussijaama, sest Anu lubasid oma hoolde võtta Lisa ja Valerie. Seega kodust ei pidanudki läbi minema.
Noh, rickshawsõit oli nagu ikka, lihtsalt pikem, ja seega kallim ka... kokku 60 ruupiat, aga ma sain aru, et sealt on tavaline taks vist 80 kuni 75 ruupiat. Ise arvan, et tingisin küll hästi...
Juht oli jutukas ja kui sai teada, et ma Samode lähen, tahtis end pakkuda transpordiks. Tee jooksul muutus hind 400 ruupiast 200 rupiani, aga ei meid on ju 10 inimest ja bussipilet on 17 ruupiat...Rahaliselt 10 inimesele poleks eriti vahet olnud, aga nii pikka maad nii väikses sõidukis sõita on ikka liig mis liig. Muidu jah oleme ka 12 inimesega ühte rickshawsse mahtunud.
Bussijaamas pidin ma ka veel üksi tükk aega ootama, sest india aeg on ka meile mõjunud.... st hilinema nüüd ka ise igale poole...
Ootamise juures on vaid tüütu see, et kõik püüavad sulle midagi müüa. Hiljem Anuga juttu ajades püüdis üks kutt meile mingeid kreemirulle müüa. Ja ei saanud ta aru, et ma ei taha. Muudkui rääkis, et odav hind.. Ma vastu jälle, et ma ei söö selliseid asju, aga see jälle vastu, et odav hind.. Ma siis lõpus otsustasin talle selgeks teha, et see maitse on vastik ja ma ei suuda seda suus sisse võtta. Viiendal korral hakkas ta aru saama, et hind vist ei loe.... Anu arvas, et ma olen julm nendega, aga midagi pole teha, kui nemad minu iga vaba minutit julmalt oma pealemäärimisega täidavad ja ei küsi, kas ma üldse tahan seda ja mitte äkki sekundksi rahus olla, siis tuleb julm olla. Lisaks, nad kõik tahavad vad sulel midagi kaela määrida.. Nii et kui siis oma kodutänavas kohtad korralikke poodnikke, siis on küll hea meel...
Nii et ma olen julm... Muideks, Anu rääkis mulle, et kui ta oli mu bloggi lugenud., siis ei olnud talle mu jutt kohale jõudnud ja alles nüüd saab ta mu jutust aru.... Et väljaspool konteksti ei saagi sellest aru... Ei jõua kohale... Et Eesti on lihtsalt igas detailis nii erinev, et inimene, kes pole Indias olnud, ei saagi aru saada, kui erinev see on.. Iga liigutus, iga detail, iga mõte inimese peas, iga käitumismall...
Ja seda ütles ka, et imestas, mis minuga lahti, et miks mul nina nii püsti on ja kujutan ette, et olen vaatamisväärsus ja iludus hindudele.... No ja et siin nii ongi, sai ta alles siis aru, kui ise tänaval üksi kõndis......
Nii et ma loodan, et te saate aru, ma ei kujuta ette, et ma oleks mingi maailma ilusaim inimene või maailmanaba, seda te peaks ju teadma ikka, et ma poel seda tüüpigi...Aga jah, keskkond muudab inimest..... Ja mine tea, ehk tõesti paar esimest päeva, kui ma tagasi Eestis olen, tunnen ma puudust sellest, et keegi mind ei vaata.. Ju pean siis minema raekoja platsi hüppama ja kargama, et oma tähelepanuobjektiks olemise vajadust rahuldada..... Praegu aga ei peama seda tegema ja isegi kui vüga ka ma ei püüaks, ei saa ma kaduda massi. Ja sellest on nii kahju... Ma ei tunne selle üle ühkust.

Ni et jah, ärge siis pange imeks mu juttu. See pole ülepaisutatud. Pigem tuleks seda tõsiselt võtta. Siin tõesti on elektrikatkestused ja üleujutused ja interneti kadumine on juba väike probleem. Ka ajamõõde on umbkaudne....
Ja mis kõige tähtsam, ma ei oskagi seda olukorda siin sõnadesse panna... Et hindu igal sammul suurendab kõike. On see siis kirjeldus millestki või imepisikese tõenäosusega lubadus, millest tehakse nii aus lubadus, et kokkuvõttes võib seda silma sisse valetamiseks nimetada.. ja loomulikult nende jaoks on see nii tavaline ja märkamatu asi... Ja see hämamine....Alatine mulli ajamine...
Ja loomulikult liiklus, mis tõesõna on hull, aga hiljem lihtsalt harjudsellega, muutud tuimaks seda kõike nähes.

Teate, mul on täna süvenemisega raskusi... Nimelt olen ma jube pahane Flavio peale... Õhtul käis mul külas Sergei. Nimelt on homme ta ärasaatmispidu ja tahtis minult saada vene muusikat. No ja lõpuks ta mp3 player ei hakanudki tööle ja mul tuleb ikka talle ise see valik kokku panna ja kohale viia. Aga jah, ta oli siin siis niisama ja lasin talle eesti muuskikat ja siis ukraina Haidamakit.. Niisama....
No ja õhtul ütles Flavio, et me, eestlased, käitume kui venelased ja et me oleme nagu ukrainlased või sloveenid.. Et mei võime küll enda arust olla päritolult sarnased soomlastega, aga tegelikult käitume nagu venelased. See, et ma kuulan vene muusikat (kusjuures, kuulan ka india ja hiina ja hispaania muusikat...jne)ei tähenda veel, et ma venelane olen.. Kuna mul on venelastest sõpru ja töökaaslasi, mis tähendab, et ma tean, kuidas nendega suhelda, ei tähenda, et kui ma suhtlen nende keeles (st, mis tasandil ma suhtlen nendega), siis olengi venelane.. Flavio nimelt arvas samuti, et me polnud kunagi varem iseseisvad olnud ja et NL-i ajal oli meie esimeseks keeleks vene keel ja koolis õppisime vene keeles... Ma olen nii pettunud ühes inimeses.,...teadmata teise riigi ajalugu ei saa kohe nii lüüa. Sama häsi on meie maa ka olnud Taani ja Saksa ja Rootsi all... Aga mis sel tähtust? Ühesõnaga, ma tunnen end nii halvasti praegu ja ma ei taha üldse mõeldagi, et ma pean sellise inimesega homme koos tööle minema.
Nojah, ma pole nagu soomlanna Jaana, sest nagu teisedki on öelnud., soome naised on ikka tugevad kujud oma iseloomult. Tõelised feministid... Ah, mis ma räägin, teid nii kui nii ei huvita.... Ühesõnaga Anu pole ju üldse eestlase moodi ja mina olen ka eestlase kohta liiga spontaanne. Anu siis leidis lahenduse, et kui me olime igati oma elu-olu ära seletanud., ja Flaviole polnud muud argumenti, kui meie käitmine (mitte ka välimus), siis lubasime tutvustada talle Kätlinit kui tõelist eesti tüdrukut. Rahulikuma natuuriga, pikk peenike, hele...Ja keegi ei saa teda venelaseks pidada....

Aga jah, Sergeist veel nii palju, et kui ta uksest sisse tuli, siis teenijad läksid näost kaameks. Nimelt on meil majaperenaine Delhis perega ja nad arvasid, et nüdü kasutan võimalust ja vean mehe koju...:D..... Küsisid Sethilt, et kas ta jääb ööseks minu jurde või.. Oh neid küll.. On neil ikka alles fantaasiamaailm. Said vist shoki....

Aga nüüd siis Samode juurde.