Nii, siin siis päeva teine pool. Tööpäev läks muidu hästi. Arvuti oli vaba jama sain kogu päeva disaine ümber teha. Seda, mis mult sooviti... Aga jah, terve päev ja vaid 4 disaini, sest arvutis pole ikka rohkem mälu, aga iga päevaga koguneb uusi disaine sinna... Nii et lõpus võttis mul üks Photoshopi liigutus pea pool tundi aega. Jaa, ma olen siin õppinud ootamist ja kannatlikkust, aga jah, 30 minutit on juba liiast.....
No ja siis ütles Yogakshi, et Sunita ootab mu disaine ja ma sain päris tigedaks. Ütlesin, et nad peavad midagi ette võtma, et ma ei saa ju disaine teha, kui arvuti enam ei tööta. Absoluutselt mitte. Nüüd ei saa ka Aliva ja Monika oma töömeile seal kirjutada...
Yogakshi võttis Sumiti, kes Sunita jutu järgi seda pidi organiseerima, Sunita juurde kaasa ja tahtis teada, kas me saame siis midagi töö tegemiseks või mitte. No Sunita ju ütleb, et Sumit ajab korda, aga kuidas ta samas ajab, kui tal on vaja rahakulutamiseks Sunita allkirja, mida Sunita pole jälle andnud... No ja siis muidugi jutu sees olevat Sumit maininud, et keegi olevat kaevanud, et ma kirjutan personaalseid e-maile. No keegi pole mulle seda öelnud, et ei või.
No ma saan aru, et teised inimesed ei või, aga ma pole esiteks raamatupidaja, teiseks olen ma välismaalane, kel pole siinses kodus internetti, ja kolmandaks on mu kodu kaugel ja emale või kooli võin ma ikka mõne pisikese kirja saata või mis?
Peale selle, teised kõik võivad teistes firmades, mulle lubati ka seda lepingus, ja Eestis on see igal ajal lubatud. Peaasi, et töö tehtud.
Ja see on nõme vabandus tuua vastuseks sellele, et arvuti jookseb kinni...
Igastahes sain sellest nii vihaseks, et lugesin üles, mis mulle lubati, aga mida ma pole saanud. Samas ütlesin, et olen nõus ka ilma arvututia, vaid paberi ja pliiatiga töötama ja pilte kopeerima, aga neil on selleks juba inimene olemas... Et mis tööd ma teen siin? No ja seda ka, et pooled laupäevad peavad vabad olema, ja kui minga juhtub nii, et ma õigel ajal palka ei saa, siis mina ootama ei hakka, ja lähen teise firmasse tööle...

Neile tuleb öelda, sest nad nii kui nii kunagi vähemasti poolt ei kuula. Pidin siis karmimalt ütlema. Noh, eks ma rääkisin veel ja detailsemalt, aga vahet poel. Aa, et seda ka, et kui tahetakse mulle midagi öelda, siis peaks mulle seda otse ütlema, nii see, mis mu tegemistes ei meeldi, see, mida ma disainides muutma pean, kui mida ma tegema pean. Nii ikka ei saa, et ma teiste inimeste vahenduseläbi teada saan...
Üheõnaga Yogakshi läks selle jutuga ja uuesti arvutuijutuga Sunita juurde. Mul tööpäev läbi ja ma tulin ära, aga eks näis, mis homme siis saab. Noh, ma tean, et ma olen äge, aga ma olen seda alati...Ja ma arvan, et siin kulub see ära. Pealegi, ma olen väga viisakalt ja kannatlikult kuu aega oodanud....Otsekohesus vusserdamise maailmas ehk raputab neid. Kui ei, räägin homme Swatiga....Tema mu buddy....

Siis üks teema veel, mida tahtsin jagada. Yogakshi ja tema boy-friend, kellega tal oli tüli, ja selline teadmatus, et kas lahkuminek või mitte. Nimelt tunnevad nad üksteist pool aastat. Meile tundub see väike aeg mingit suurt sammu ette võtta, aga mitte hindule. Ja nimelt on Yogakshi jaoks kell löönud ja ta peab abielluma. Kui see kutt enam temaga abielluda ei taha, siis peab ta kohe valima kellegi teise, nimelt toimub siis vanemate poolt organiseeritud abielu, kus sa inimest heal juhul korra näed ja siis ehk telefonis paar korda räägid... Nii et Yogaksi jaoks on see praegune kutt sada korda parem, sest ta armastab teda, ta tunneb teda pool aastat, ja see kutt on ameeriklane. Yogaksi on aga kunagi õpilasvahetusega Belgias elanud... nii et ta on tüdruk, kes teab, mis on väljaspool Indiat, ja oskab sellest unistada.
Kui nad siis selle kutiga ikka lahku lähevad, kaotab ta armastuse, aga ka unistuse Indiast väljas töötada, ja on sunnitud abielluma kellegiga, keda ta ei tunne ega tea...Nii või teisiti on tähtaeg veebruaris.. Ta isegi küsis, kas ma siis olen siin. Et ma ka saaks ikka pulma... Aga ei, mina siit juba läinud selleks ajaks....

Aga noh, ega siis läänes elav 28 aastane mees vaba elu käest ära anda ei taha. Nõme jah, et keegi nõuab sult abielu, aga samas, kui sa kedagi armastad, siis kas oleksid nõus sellega, et kuna sa ei taha abielluda, siis peab ta abielluma mingi täitsa võõra inimesega. Ja terveks eluks.. Indias lahutused pole sünnis.. Ei teagi, aks legaalselt üldse saabki..
No eks näis, kuidas seebiooper laheneb.. Ma nii kui nii selle sees. Yogakshi muud ei räägigi kui et mida ta eelmine õhtu ja öö ja hommik tegi...kui õhtu plaanideni...Ei lase mul üldse töötada...
Aga jah, et selline asi ikk toimib ja mu kõrval siin samas....

Aga muust päevast. Täna siis India iseseisvuspäev. 68 aastat.... Enamik inimesi tööd täna ei teinud ja tänavad olid hommikul rahvast täis. Kõik lõbutsesid...Meil tööl oli mingi kell nn pidu, mis tähendab pidulikku kõnet ja lipuheiskamist ja india maiustusi.... ja peo oli ka aukülaline...mina nimelt...ma ise ei teadnudki...Ühesõnaga mulle pandi kaela roosiõitest pärg ja ma pidin lippu heiskama, mille küljes oli kotike mingite punaste puuõitega, mis siis taevast alla langesd... ja siis kõige lõpus kõne pidama. No kui ma siit muud ei õpi, siis seda avaliku tegelase rolli. Ehk Eestis kunagi läheb vaja... kuigi ma just vastupidiselt olen alati tahtnud, et teataks minu töid ja mitte mind ennast. Siin hetkel olen ma igal pool staar, aga tundub, et töö pole neile vist üldse tähtis... Hakkab küll nii tunduma. Kaastöötajad küll imestavad ja imetlevad mu arvutioskust...Aga noh, see kuidagi ülemuste käske kiiremini liikuma ei pane...
Ja õhtul helistas Aliva. Tal oli täna puhkepäev, sest töötas ka pühapäeval... Aliva helistas niisama. Nii armas, esimest korda siin helistab keegi mulle niisama. Nagu päris sõber...Aga ta ongi mulle juba päris sõber....
Ja mis uskumatu, Aliva 3-aastane tütar Annika rääkis minuga paar minutit inglise keeles. Et tere, minu nimi on Annika, mis sinu nimi on? Kuidas sul läheb... Nii uskumatu. Ta ju 3-aastane....
Ok, ja praegu on mul siin kodus kari hindu aieseccareid – poisse ikka, sest õhtu ju... Swati on nad vist iseseisvuspäeva puhul külla kutsunud... No siis vist saab normaalsemat süüa ka, sest üks neist poistest kokkab praegu....
Selline siis tänane päev...