teisipäev, 6. märts 2007. a.
Teate, mis päev see on? Minu sünnipäev...
Jaa, väljas on natuke alla 30 kraadi sooja ja ilm on super ilus...... Eile tööle jalutades tundsin suve lõhna.....jah, ja siis läks mõte sellele, et kui ma väike olin ja algklassides käisin, oli minu sünnipäeval alati üle 25 kraadi külma....Aga mina vapralt ronisin ikka koolis, sest see oli MINU PÄEV. Ma sain kanda valget pluusi ja olla eriline..... Õnneks oli veel palju lapsi, kelle vanemad arvatavasti ei saanud neid üksi koju jätta... Nii et mul oli ikka kaaslasi MINU PÄEVAL.... Jah, kord oli mul koolis pruun shokolaadi tort seentega....Siiani mäletan, et oli eriline tort.... Teistmoodui kui tol ajal need tordid olid Roosa ja kollase margariinikreemidest roosidega). Seened olid muidugi mingid magusad biskviidiküpsised või miskit.....

See selleks, aga jah, ma olen alati kadestanud inimesi, kellel sünnipäev on suvel. Sest nad saavad pidada sünnipäeva aias. Ja nüüd, nüüd saan mina ka. Täna on lihtsalt nii ilus!!!!!!

Õieti algas mu sünnipäev eile õhtul peale kella 12 öösel, kui hakkas sõnumeid ja kõnesid tulema. Ja kuskil 00.30 või kell 1 tulid siis Adi, Nick, Supreet ja üks folgilaulja Shugga (olen teda varem ka maininud. Mingil stuudio pildil on ka. Hüüame teda Rock Stariks, sest tal on lihtsalt väga hea hääl ja muidu on ka andekas) mulle õnne soovima....Laulu, Chocolate Fantasy tordiga ja väikese viinaga. Viimane oli spetsiaalselt ja ainult mulle kui eesti tüdrukule... Noh, see jäi puutumata. Lisasin juurde hoopis kakao.....Shokolaaditort ja kakao on meil alatised lemmikud......
Jah, ja kuidas nad mulle ukse taha said....meil ju värav alt lukus...aga kole prõmmimine ükskord mul siin üleval ukse taga oli.....
Jah, Adi ise oli kõige õnnelikum. Muudkui säras..... Aga isegi mina, tuim eestlane, muudkui mõtlen tagantjärgi, et küll oli ikka armas temast. Nii armas ühtu oli see meile kõigile....

Armas, vaikne kodune.....Isegi muusika ei mänginud....lihtsalt meie põrandal tordi, küünla ja kakaoga......varjud mänglemas seintel ja lahtisest rõduuksest kuuldumas suveöö hääled......
Jaa, meie korter on justkui Amelié filmist: boheemlasilik, naiselik, muinasjutuline....segased värvid ja sürrid pildid seintel.... Jah, meil on armas kodu ja siin on imeilus öösel sünnipäeva pidada...

Jah, aga tegelikult on mu sünnihetk kell 10 õhtul alles, ja kui ma veel arvestan, et see on eesti aja järgi, siis on see siin 7. märts 1.30 öösel... Nii et aega on.
Leonard saatis Lõuna-Aafrikast sõnumi, kus käskis ka töölt päeva vabaks võtta ja chillida.... Noh, mulle pole vaja öelda, millal tööd teha. Tegingi plaani, kus paar viimast päeva töötasin varahommikust ööni, ja nüüd püüan jälle magistritööd siis kaks viimast päeva teha... Neljapäeval läheme Tuuli, Odile, Theresaga Mumbaisse, kus meid ees ootab Kristiina. Hiljem võibolal Gujarati, aga võibolla kohe tagasi. Anu ju tahaks hiljem meiega koos minna,.... Ja Ollie tuleb ehk tagasi...Tahaks temaga aega veeta.... Ja Reet tuleb oma 6-kuiselt hiinatripilt läbi Tiibeti siis mulle külla....(esimene minu päris külaline!!!!!!!!!!!!!) Nii nagu lubatud sai Janika sünnipäeval 11 kuud tagasi....:) Ütle veel, et eestlased sõna ei pea......
Nii et siis jah, täna peaks ma kodus magistritööd kirjutama, õhtul ehk jaapanlase Ai töökohta minema ja päris õhtul hindi keelde. Ai töökohaga on aga selline lugu, et kui nad kuulsid, et ma olen disainer, siis nad ei tahtnud mind enam lasta oma majja... Aga ma tahan ju niisama erialasest huvist ja kontaktde loomise tõttu seda kohta näha.... Aga noh, indialased on indialased, nemad arvavad, et disain on naabri kopeerimine. Ja seda arvamust ei muuda.....

Eilne päev möödus siis tööl ja õhtul oli tants....... Aa, täna pidi siis meie intervjuu kohalikus lehes ilmuma. Mina ja Tuuli käisime andmas intervjuud oma tantsuhuvi ja tundide kohta......

Ma ei tea, millal ma viimati kirjutasin. Eelmisest nädalast mul palju meeles pole.....päevad on olnud tavaliselt tööl, mõnel õhtul tantsutund....Kolmapäeval sain trainee dinneril käidud.....
Aa, eelmine pühapäev käisin Adi ja Nickiga nõbu juures peol. No ma arvasin, et see on väga vajalik üritus ja kui nad palusid mul kaasa minna, siis meelitasin Tuuli ka endaga kaasa ......
Noh, peol oli veel 2 ameerika tüdrukut, kes siin vahetusüliõpilased on... ja siis mõned intelligentsemad ja esinduslikumad inimesed. Vaibatöösturid ja kalliskivide töösturid......
Päris huvitav oli. Ja seda ka, et ma olen vaid korra elus sellises suures ja uhkes korterelamus käinud – Adi pool. Adil on aga siiski selline maitsekas ja tagasihoidlikum kultuuriinimese korter... Ankuril aga on selline luks korter.... Läbi kahe korruse. Ja Ankur ise on selline Ilus Mees – kena väimusega, väga mehelik ja väga pikk kohaliku kohta – täitsa nagu meie pikad mehed. Ja kusjuures, ma ei tea temast küll väga midagi, aga ta paistab täitsa selline normaalse jutuga olevat, nagu eurooplane. Seega peab vist ütlema intelligentne ja maailma näinud. Igastahes mitte klappidega.....

No ja siis ......neljapäeval käisime Tuuliga linnas, sest hakkas lähenema värviloopimise ja Baaangi (see on see marihuaaanajook, mida ma ka kunagi kurikuulsalt pahaaimamatult Pushkaris jõin) joomise festival. Tegemist on Lord Krisha eluajast ja tema kodukülast pärineva festivaliga. Algselt küll loobiti sita ja poriga teisi inimesi...mitte värvidega nagu tänapäeval.
Festival siis selline, ksu kogu päeva rahvas loobib suvalisi nimesi nii tänaval kui kodus erinevate värvidega....Mõned ei tule isegi mitme päeva möödudes maha.... Nii et siis tuleb ka vanu riideid kanda....
Kindlasti on seal veel rituaale, aga see loopimine ja kisamine on põhiline.Ja siis Krishna templis nädal enne õiget HOLI päeva pidi iga päev kell kaks parimad India tantsijad esinema. No meie jäime hiljaks ja väravad olid kinni. Kohalikud ei teadnud tänaval asjast midagi ja ütlesid, et üritus algab kell 5. kell 5, aga rahvas rääkis, et 5..45 ja siis kui asi käes, oli see lihtsalt laulmine ja palvetamine... Aga ilus oli. Esimest korda ma kuulsin, et hindud ei prääksu, vaid laulavad kooris ja pühalikult...vaikselt, ilma ruupori ja muude pannideta.... Isegi mul tekkis pühalik tunne.....
Hiljem kuulsime, et kell 2 oli tants olnud, aga kuna me jäime hiljaks, ja sees käis ka televisiooni jaoks filmimine, siis olid väravad kinni ja hilinejaid lihtsalt sisse ei lastud.

Aga jah, põhimõtteliselt läks kogu päev raisku, ja teate küll mind, kui ma olen mõtetega töö juures, ja ma ei saa seda teha, siis olen ma endaga väga rahulolematu...... Nii et ruttu koju. Oma põhimõtete vastu võtsin isegi selle maa peale Tuuliga rickshaw (no ma ju nii kui nii jala pärast joosta ei saa, püüan siis vähemalt kõndidagi......). Et ikka ruttu tagasi tööle minna.... Kell oli juba ju kuus läbi.....
Noh, aga kuna kodu oli lähemal kui töö, siis mõtlesin kodust läbi põigata... Ja siis sain sõnumi Nickilt, kes kutsus mu festivali ajaks küladsesse. Loomulikult ma tahtsin! Mulle meeldivad India külad kõige enam, aga ilma kohalikuta pole lootsuki nendega seal hakkama saada ja elada......
Nii lubas Nick mulle kõigest kohe rääkida, aga et ta on mu kodu juures ja kohe tuleb... No jõudis ta alles tunni pärast (hakkavad ka indialase kombed juurde tulema....). No ja siis ma teatasin, et ma pean tööle minema, aga ta võib mind saata, ja kui tahab, ka seal olla ja juttu ajada või filme vaadata... No aga stuudio jäi teele ja Nick ütles, et viskab Adile vaid suitsupaki.. No ja nagu alati... Ei saanud me sealt tulema. Nad olie eelimine nädal külas lindistamas filmimas käinud ja nüüd tegid muusikavideosid... Näitasid mullegi... Ja siis muud juttu...ja nii see aeg läks..... Aga Adi vihjas, et äkki Nicki ülemus tahab vaid Nickiga kahekesi reisida, sest muidu oleks ju Adi ka kutsutud. No ja nii leppisime kokku, et ma ikka kaasa ei lähe... Kahju küll, aga samas, ma lubasin endale ju tööd ja magistritööd teha, sest Mumbaisse minek võtab nii kui nii palju päevi.....
Nii et iga halb on millekski hea......
Jah, aga kuna aeg tormas, nagu Indias ikka kombeks, siis jätsin nad stuudiosse ja tööle. Oma 4 tundi sain ikka tööd teha.... Alles kell 12 sättisin sammud kodu poole.....

No see oli vist neljapäev... Reede siis töö, laupäev töö ja siis õhtul peole. Nimelt Supreet tahtsi uusi aieseccareid näha ja kuna ta üks sõber korraldas ühes uhkes farmis festivalieelse peo rikastele ja ilusatele, siis Supreet palus mul aieseccareid kaasa organiseerida. Noh, kuna ma uusi väga ei tunne, siis andsin selle töö edasi Tuulile ja Regile. No valged on ju popid ja neid ikka tahetakse peole....... Pärast kohtasime seal peol ka neid ameerika tüdrukuid oma sõpruskonnaga...et ikka valgeid rohkem oleks, olid ka nemad kohale organiseeritud........

Noh, farm oli ilus...ilusa pargi ja basseiniga. Toit oli hea, jook oli ka... Muusika oli kehva ikka nagu enamjaolt Indias kombeks.....
Aga kallis Nick oli siiski küladest tagasi tulnud. Ma arvasin, et ta on hull, et ta tuleb sellise peo pärast küladest tagasi...Aga noh, tema on palju külades käinud ja igatseb pigem seltskonnaelu (no mõtle ikka ise ka, kui ennem oled DJ Londonis ja siis hiljem elad muusikaprodutsendi elu vaikses Jaipuris) järele.
Kuigi muusika oli kehva, saime siis meeletult tantsu Nickiga vihutud. Temaga on tore – ta lihtsalt püüab alati ja igas olukorras optimistlikult paremat võtta. Nii et meil oli küll lõbus......

Peol kohtasin nii Ratan Textilesi ülemust, kellega mul töövestlus oli..... Ma ei tundnud teda äragi... Vabrikus tundus ta loogilise jutuga noor vunts nagu Indias ikka, aga peol olid tal ülikonna asemel vabaajariides, ja kui tal vunbtsi poleks olnud, oleks päris lahe mees olnud... Nii et jah, ma ei tundud teda ära ja tema mind.... (kas ma ütlesin, et lõikasin juuksed maha? Või tähendab Tuuli lõikas mul Vabariigi asstapäeval juuksed maha). .....
Ja siis kohtasin ka seda Adi sugulast Ilusat Meest (noh, ta on nagu Hollywoodi filmist selline rikas noor ja ilus mees noh). Küsis mult telefoni numbit, et kui veel selliseid pidusid on, siis ta annab teada... No loomulikult. Juttu räägib normaalselt ja ega siin seda normaalsete tutvusringkonda palju pole... Nii et andsin........

Pühapäeval ta juba helistas ja kutsus deidile... No ma olin üllatunud. Esiteks, ma teda palju ei tunne, teiseks oli ta peol päris napsune ja ma mõtlesin, et ta isegi ei mäleta, kuidas ta mu numbri sai...ja kolmandaks, arvasin, et....noh, ma pole nagu tema tüüp või nii. Tal nagu susises selle ameerika tüdrukuga, kes tegelikult hindu, aga adopteeritud (üks ilusamaid naisi, keda ma elus üldse näinud olen).....
Noh, igastahes laveerisin ära aga abiks oli mul oma sünnipäev: et noh....üritused ja puha.....

Ja kujutage ette, just pool tundi tagasi keegi koputas mu uksele... Arvasin, et jälle landlord. Ta juba laupäeval arvas, et on mu sünnipäev...Ländlord tõi mulle täna lillekimbu (Indias kingitakse lilli väga harva, tavaliselt on kimbud väga maitsetud) oma aia lilledega, siis kaks uut bürsti põranda pühkimiseks(on alles kingitused), ja kiri üüri hinnatõusust (noh, meeldetuletus, et aprillist pidi tõusma ja ka see, et kui palju maksab cooleri kasutamine suvel. Siin läheb seda vaja....).
Aga ei, seekord oli mu ukse taga kuller suure ilusa roosikimbuga ja roosa ümbrikuga. Kimp oli siis jälle sellelt mehelt.... Kujutage ette!!!!!! Eestis oleks see üsna normaalne, meelitav, aga normaalne...Aga siin, see on nii kontrast. Ma isegi ei teadnud, et siin kulleriga lilli saadetakse.... Ja et lillekimp võib ka ilus ja maitsekas olla..... Nii et ma olen väga-väga üllatunud.
Tõesti, mul on ilus ja eriline sünnipäev......Arvasin, et olen peaaegu üksi ja see sünnipäev saab vaiksem ja igavam olema, aga vastupidiselt ilus ja täis üllatusi.....Isegi sõnumeid tuleb täitsa erinevatest maailma kantidestJ.
Tänan teid kõiki!

Aa, ja see festivalijutt jäi lahtiseks. Laupäeva õhtul oli siis see farmipidu ja pühapäeval siis see värviloopimise festival. Aieseccarid korraldasid ka meie omadele eraldi ürituse kuskil erapinnal, kus sai siis üksteist värviga loopida, ja hiljem siis pesta ja nii oligi... No ma ei läinud, esiteks tundus mulle halenaljakas ja loogikavasane maksta selle eest, et mulle tehislikult tehakse keskkond, kus ma teisi väljamaalasi ja imelikke india poisse pritsida saan (ma olen vist vana inimene, et kasutan siin loogikat....?). Noh, see festival tundub üldse kuidagi lapselik, aga ma nõustun, et kui see on pikaajaliste traditsioonidega ja see on omas keskkonnas, siis on ok. Oma keskkond tähendab aga tänavat või küla..., mitte aga eraldatud ala, kus ma siis teisi valgeid pilduda saan........
Aga jah, am ei läinud see päev üldse tänavale. Igaks juhuks tegin ka shoppingu päev enne ära, et poleks põhjust... Kujutage ette, valge plika tänaval! Siin olid kõik üle terve keha nii värvised, olgu need noored või vanad... Aga enamjaolt sõitsid ringi ikak noored mehed, kolmekesi ühel mootorrattal ja kisades ja karjudes ja vilesid kasutades..... No ja ma olen rääkinud, kui ajuvabad ja metsikud need tavalised india noormehed on..... Nii et jah, oma jalahaava pärast istusin vaikselt kodus ja tegin magistritööd. Püüdsin küll ilusa ilmaga rõdul istuda ja kirjutada, aga festivalilärm oli nii suur, et ronisin ära tuppa....